Arheoloogid leidisd Egiptusest Luxorist uue iidse, 3000 aasta vanuse matmispaiga, milles oli kirste, inimjäänuseid, mööblit ja kanoopilisi anumaid.
Arheoloogid avastasid Luxorist 3000 aasta vanuse matmispaiga
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. jaanuar 2013, 15:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haud pärineb vaarao Amenhotep II, kes valitses 1427 – 1401 eKr, ajastust, edastab msnbc.news.
Tegemist oli Vana-Egiptuse 18. dünastia vaaraoga.
Egiptuse antiigiasjade minister Mohammed Ibrahim sõnas, et see haud pärineb üleminekuperioodist, mis kestis 1075 – 664 eKr.
Ibrahim selgitas, et haua leidis Itaalia arheoloog Angelo Sesana kui uuris Amenhotep II templit, mis asub Niiluse jõe kaldal.
Sesana on koos oma meeskonnaga seda templit uurinud 15 aastat ning oli nüüdse leiu üle väga rõõmus.
«See tekitas tunde nagu oleksime uuesti ellu äratanud kellegi, kes tahtis 4000 aastat tagasi surematuks saada,» sõnas arheoloog.
Matmispaigas oli mitu matusekambrit, milles olid puidust kirstud. Kirstudel olid musta ja punase värviga joonistatud kaunistused. Samast leiti ka inimjäänused.
Lisaks avastati 12 kanoopilist nõud, millest osad olid liivakivist, osad aga savist. Vana-Egiptuses pandi sellistesse nõudesse mumifitseeritavate inimeste kehast välja võetud organid.
Kanoopilis kanne oli nii looma- kui inimpeadega.
Arheoloogide sõnul näitas leid, et Amenhotep II tempel on seni tähtis arheoloogilise väljakaevamise paik.