Briti teadlased lahendasid elu tekkimise müsteeriumi?

Teadlaste arvates sai elu alguse väga lihtsatest keemilistest ühenditest juhusliku reastumise ja soodsa vastasmõju tulemusena, kirjutab foxnews.com.

Elusorganismide põhiaineks on desoksüribonukleiinhape ehk DNA, mis  on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer.

Teadlased lisasid, et DNA on oma koostiselt liiga keeruline, et see oleks saanud järsku tekkida.

«Arvame, et enne DNAd tuli RNA ehk ribonukleiinhape, mille koostis on lihtsakoelisem,»laususid uurijad.

Ribonukleiinhape ehk RNA  on organismi rakkudes leiduv biopolümeer, millel olenevalt vormist on mitmeid erinevaid ülesandeid.

Primaarstruktuur on ka RNA-l nukleotiidide ahel, kusjuures ühinemine toimub fosfodiestersidemetega. Nukleotiidse järjestuse määrab RNA sünteesil eeskujuks olev DNA ahel.

RNA mängib valkude moodustumisel tähtsat rolli, viirustes aitab ta geneetilist materjali säilitada.

Kuigi RNA on oma keemiliselt koostiselt DNA sarnane, on ta siiski lihtsama ehitusega.

«RNA oli enne DNAd. RNA koostis aitab selgitada elu tekkimist Maal,» lisasid teadlased.

Manchesteri ülikooli teadlase John Sutherlandi ja tema meeskonna arvates toimusid mitmed keemilised reaktsioonid, mille põhjalt tekkis RNA,  esimene elu võimaldav ühend.