Pidu Moskvas – sürrealistlikult mastaapne

Pühapäeva öösel, mõni tund pärast Norra esindaja Aleksander Rõbaki uskumatut triumfi, kogunesid mõned Eesti delegatsiooni esindajad Kremli-lähedasse Maneeži, mis kaks nädalat oli Eurovisioonile sõitnute teiseks koduks.

Eurodomiks, Eurovisiooni klubiks seda ju ajutiselt kutsutigi. Ning sel ajal, kui sealses hiigelsaalis tantsutuure üles võeti, lõõgastusid eestlased teisel korrusel melust eemal.

Delegatsioonijuht Heidy Purga tunnistas, et tema esimene Eurovisioon kujunes väga raskeks. «Ma ei uskunud, et sel üritusel nii üüratult suured mõõtmed on. Kogu logistika ja produktsiooni pool on ikka üks suurimaid, mida mina kogenud olen. Ja loomulikult oli saadud kogemus minu jaoks hea.»

Purga lisas, et enim jääb talle Moskva Eurovisioonist meelde Urban Symphony esinemistega seotud asjaajamine, mida ta mäletab usutavasti ka aastate pärast.  Kuid meenub kindlasti muudki.

Esimest korda Moskvas viibinud Purga sai kustumatu elamuse ka nähtud sõnalavastustest ja ooperietendustest ning mitmetest live-kontserdidest. «Ilma selleta oleks mul vast olnud raske siinses möllus ellu jääda,» lisas ta muheldes.  «Seda enam, et sellel muusikal, mida Eurovisioonil viljeldakse, on kõige muu muusikaga, mis meid ümbritseb, väga vähe pistmist. Ma pole isegi kindel, kas see muusika ka eurooplastele meeldib. Pigem on see mingi muu komplekt.»

Purga möönis, et teda huvitab Eurovisioonist siiski enam eesti muusika edendamine, mille väljenduseks oli ka «Eesti laulu» nime saanud Eesti Eurovisiooni eelvoor.

«Tahan rikastada kodumaist muusikamaastikku, anda uutele autoritele ja artistidele võimalusi. Urban Symphoni tulemus – kuues koht – oli ju hea ning mul ei olnud selle laulu pärast kordagi häbi,» rääkis ta. «Paljud muusikaasjatundjad pidasid seda ju Eurovisiooni jaoks liialt intellektuaalseks. Võitnud Norra laulu ei pea ma aga sugugi kõige värvikamaks šedöövriks, mida elus kuulnud olen...»

Eesti Televisiooni meelelahutussaadete peatoimetajat Mart Normetit aga hämmastas, kuidas suutis Venemaa keset majandussurutist midagi nii grandioosset korraldada. «Selliste mastaapidega pidu ja pillerkaar!» ei jõudnud ta ära imestada. «Pidu, kus üheks korraks lavale toodud ja Rootsis toodetud LED-ekraanidega matrjoškad maksid 50 000 dollarit tükk!»

Meenutagem, et neid nägi televaataja neljapäevases teises poolfinaalis. «See on vaid üks detail, kuid sellest on näha, kuidas Venemaa on üritusse panustanud. See oli nende jaoks tõesti nagu väikesed olümpiamängud. Gaas oli totaalselt põhjas, majandussurutise ajal tundub see suisa sürrealistlik!»

Helilooja Sven Lõhmuse värvikaimad elamused Moskvast on ülihead. «Mulle ja Urban Symphony tüdrukutele väga meeldis, erinevalt mõnedest meie delegatsiooniliikmetest,» ei pidanud ta vajalikuks nimesid nimetada.

«Vapustav organiseerimine, meid saatsid väga head giidid, kes kõik ette-taha ära tegid. Meil oli isegi päris oma miilits, oma autobuss ja auto, millega võisime suvalisel ajal ööpäevas ükskõik kuhu sõita,» loetles Lõhmus.

Ta meenutas soojusega, et kui ükskord kulus hotellist Olimpiiski kontserdikompleksi bussiga sõiduks kolm tundi, siis seda vahemaad oli siiski võimalik ka tunduvalt väiksema ajakuluga läbida. «Sõitsime 12 minutiga,» pidas ta silmas 120 kilomeetrit tunnis vastassuunavööndis vilkurite saatel kihutamist.

Väga meeldivad emotsioonid valdasid Lõhmust ka tänu finaalis saavutatud, üsna uskumatuna tundunud kuuendale kohale. «Kuues on küll väga hea koht,» nentis ta rahulolevalt. «Esikümnesse pääsemine on ju lausa ideaalne!»

Urban Symphony solisti Sandra Nurmsalut peol liikumas polnud. Neiu, kes andis endast tõepoolest parima, vajas puhkust ja oli nõus pressiga kohtuma alles eile hilisel pärastlõunal, pärast meeldivat hommikupoolikut vanemate ja poiss-sõbra seltsis.

Paraku ei sobinud see Eestisse naasvate Postimehe reporterite ajakavaga, piiga telefon oli välja lülitatud ning seega jäid tema üle- ja läbielamised teadmata. 

Kõik, kes soovivad Urban Symphonyle, Lõhmusele, Purgale ja Normetile õnne soovida, on oodatud täna õhtul lennujaama. Meie tiim saabub kell 19.20.

EUROVISIOONI LAULUVÕISTLUS 2009
Valgevene andis Eestile esimesed 4 punkti. Nii Läti, Leedu kui ka Island andsid 10 punkti. Soome ja Slovakkia andsid aga 12 punkti. 
Esikümme
1. NORRA – Aleksander Rõbak, «Fairytale» 387 p
2. ISLAND – Jóhanna Guðrún Jónsdóttir, «It Is True» 218 p
3. ASERBAIDŽAAN – Aysel, «Always» 207 p
4. TÜRGI – Hadise, «Düm tek tek» 177 p
5. SUURBRITANNIA – Jade, «It’s My Time» 173 p
6. EESTI – Urban Symphony, «Rändajad» 129 p
7. KREEKA – Sakis Rouvas, «This Is Our Night» 120 p
8. PRANTSUSMAA – Patricia Kaas, «Et s’il fallait le faire» 107 p
9. BOSNIA JA HERTSEGOVIINA – Regina, «Bistra Voda» 106 p
10. ARMEENIA – Inga & Anush Arshakyanner, «Nor par» 92 p
Napilt ühe punktiga jäi esikümne joone taha võistluse võõrustaja Venemaa laul «Mamo».
Eestist hindas laule žürii koosseisus: Owe Petersell, Lea Liitma, Heidy Tamme, Elmar Liitmaa ja Ivan Makarov.
----------------------------------------------------------------

Huvitavaid fakte
•    Maksis vähemalt 35 miljonit eurot, mis on 10 miljonit rohkem kui Belgradi Eurovisioon.
•    Esialgu pidi osalema 43 riiki, Gruusia loobus.
•    Moskvasse toodi kõik suured LED-ekraanid kogu Euroopast, kokku 2000 ruutmeetrit.
•    Eurovisiooni ajaloo suurim lava, 1000 ruutmeetrit, jääb ilmselt suurimaks aastateks.
•    Ainsa otsast lõpuni venekeelse laulu esitas Läti laulik Intars Busulis.
Skandaalid
•    Suurim skandaal oli geiparaadi keelamine Moskvas, kohale kutsuti isegi miilits, kes geid laiali ajas ja osa aktiviste vahistas.
•    Venemaa žürii esimehe Filipp Kirkorovi tagasiastumine.
•    Gruusia loobumine osalemast pärast seda, kui võistlust korraldav Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) palus neil laulu «We Don’t Wanna Put In» sõnu muuta.