Hiinas leiti hästi säilinud seinamaalingutega hauakamber

Hauakamber asub Pekingist 330 kilomeetri kaugusel Shouzhous, edastab Live Science.

Arheoloogide sõnul on seinamaalinguid umbes 80 ruutmeetril ning need on hästi säilinud.

Enamikhauapanustena kaasa pandud väärisesemeid on minema viidud. Samuti ei ole leitud hauakambrisse maetute jäänuseid. Kambrisse viiva sissekäigu juures on maalitud valvurikuju, kes toetub mõõgale. Kambris on veel mitmeid sõjameeste ja hobuste maalinguid. Neil on säilinud erksinised ja punased värvid.

Hauakambri seinal on ka sinna maetutest maaling, millel on näha meest ja naist pidulikus keskkonnas baldahiini all. Mees mängib koos kahe isikuga mingit muusikainstrumenti.

Lisaks armeejuhi naisele on seinamaalingul veel mitmeid naisi. Osa neist on kaaskondlased, osa aga muusikud.

Arheoloogid tõstsid esile, et kõiki naisi, kaasa arvatud armeejuhi naist oli kujutatud niinimetatud lendavat lindu kujutava soenguga.

Ühel maalingul on kujutatud ratsutamisvalmis hobust. Veel ühel on naga näha vankrit vedavat härga ning vankris kahte meest, kelle on tumedad lokkis juuksed ja habe. Selliselt kujutati välismaalasi.

Hauakambri kuplil on kujutatud taevast.

«Kuppel on tumehallis toonis ning see peaks tähistama taevast. Keskelt jookseb läbi Hõbejõgi tähistas Vana-Hiinas Linnuteed. See kulgeb hauakambris edela kirde suunaliselt. Jões on kujutatud ka lainetust,» selgitas arheoloog Liu Yan.

Ta lisas, et seal on valgete täppidena ka taevatähed. Päikest on kujutatud paremal keskel ja kuud vasakul keskel. Üleloomulikud olendid ja sodiaagimärgid on samuti ära toodud.

Hauakamber leiti juba 2008. aastal, kuid alles nüüd uuriti seda lähemalt. Liu sõnul on seda hauakambrit röövitud vähemalt kolmel korral ning enamik asjadest minema viidud.

 Arheoloogi arvates on röövijad püüdnud ka seinamaalidest osi kätte saada, kuid see ei ole õnnestunud.

 «Hauarüüstajad on teinud ettevalmistusi, et ka seinamaalingud kätte saada. On tehtud jooned, millega maalingud on jaotatud sektsioonideks. Võimalusel oleks need tükkidena välja saetud ja hiljem uuesti kokku pandud,» selgitas arheoloog.

 Nüüdseks on alustatud seinamaalingute konserveerimist.

 Samuti tehti kindlaks, et see hauakamber rajati 1500 aastat tagasi Qi dünastia valitsemisajal.

Ajaloolaste sõnul toimus armeejuhi ja ta naise eluajal kolme võistleva dünastia vaheline võitluse Hiina kontrolli üle. Hauakambrisse maetud sõjaväejuht teenis põhja Qi dünastiat. See dünastia oli lühikest aega võimu – 550 – 577 pKr. Selle dünastia ja neile kuulunud maad vallutas põhja Zhou dünastia.

 Tol ajajärgul olid armeejuhid hinnas ning armees sai karjääri teha. Selle tõttu sai armeejuht ja ta naine endale lubada kallihinnalist hauakambrit.

 Pilte vaata siit.