Suurbritannia Cambridge`i ülikooli uuringu kohaselt oli ristisõdijatel hügieeni ja tervisega probleeme.
Ristisõdijad kannatasid viletsa hügieeni tõttu sooleparasiitide all
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
26. juuni 2013, 11:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
800 aasta vanuse käimla uuring paljastas, et sõjameeste soolestikus leidus sooleparasiite, vahendab Helsingin Sanomat väljaannet International Journal of Paleopathology.
Arheoloogid jõudsid sellisele järeldusele, uurides Küprosel Paphoses asuvat iidset Saranta Kolones kindlust.
Tegemist ei ole siiski säilinud linnuse, vaid varemetega.
Inglise kuningas Richard Lõvisüda müüs selle kindluse 12. sajandil frankidest ristisõdijatele. 1222. aasta maavärinas sai kindlus kannatada ja seda ei ehitatud enam üles. Teadlaste õnneks olid kindluse WCd ja selles sisalduv säilinud sajandeid puutumatuna.
Uurijad analüüsisid laboris WCdest võetud väljaheiteproove ning leidsid nii piuglase (Trichuris trichiura) kui limuksolkme (Ascaris lumbricoides) mune.
Need liigid on seni ühed kõige levinumad parasiidid inimeste soolestikus, eelkõige maades, kus hügieenitingimused on kehvad.
Nende usside munad levivad pesemata käte ja pesemata köögiviljade abil.
Teadlaste sõnul 15 – 20 protsenti ristisõdijatest suri pikale veninud sõjaretkel alatoitumuse ja nakkushaiguste tõttu. Soolenugilised, mis kasutavad inimorganismi varusid ellujäämiseks, tekitasid lisaprobleeme.
Katoliku kiriku poolt korraldatud ja paavstide poolt sanktsioneeritud ristisõdade (1096 – 1291) eesmärgiks oli ristiusu levitamine väljapoole kristlikku kultuuriruumi. Ristisõdadega püüti Püha Maad vabastada islami võimu alt.