Kolm pahelist toatüdrukut pakuvad lõikavat sotsiaalsatiiri

Lavastaja sarkasmi pälvivad seejuures nii perenaiseks ihkavad toatüdrukud kui ka köögitüdruku tasemel olev perenaine. Psühhoanalüütilise kireloo asemel mängitakse laval üsna ilmselt sotsiaalset satiiri, mida rõhutab ka Ervin Õunapuu loodud pahelise ilu paigutamine kõledasse pangasaali, mis tipneb kõigi kolme kaunitari uputamisega hästilõhnavasse vahuvanni.

Anneli Rahkema kehastatud noor ja labane uusrikkurist perenaine tõuseb vaatamata Ülle Lichtfeldti ja Tiina Mälbergi vaieldamatult meisterlikule mängule lavastuses tähenduslikult lausa peategelaseks, võttes enda alla kaugelt suurema psühholoogilise aeg­ruumi kui see Genet’ näidendist tuleneb.

Peab tunnistama, et klassiühiskonnast loodud õela karikatuuri kujundamisel on kõigi tegijate panus olnud maksimaalne. Laval (või õigemini saalis) kõnelevad nii poolpöörded, hetkepilgud, vaimukalt leitud venekeelne tantsulauluke kui ka täpselt valitud rekvisiidid. Toomperel on läinud korda häälestada kogu ansambel tõepoolest ühisele pingelainele, samas neid ülepingutamise eest tagasi hoides.

Tulemuseks on vaimukas, hõrk ning lõikav kammer­etendus, mis ehk nii mõnelegi tänasele Rakvere (ja mitte ainult) uusrikkale lausa peegli ette seab. Tehtu kunstilisest edust annavad märku ka juulikuusse kavandatud lisaetendused.

Samas on üsna tõenäoline ka see, et näitlejad mängivad enda arvates ehk midagi hoopis muud, kui mina sealt välja lugesin. Kunstielamus aga tekibki tegijate ja vaatajate koostoimel ning eks ta olegi erinevate silmade jaoks erinev. Peaasi, et etendus annaks põhjust ja ainet kaasamõtlemiseks, mida Rakvere teatri seekordses uuslavastuses oli minu jaoks sedapuhku küllaga.

SUVELAVASTUS

Jean Genet «Toatüdrukud»
Lavastaja Hendrik Toompere jr
Osades Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg ja Anneli Rahkema
Rakvere teatri esietendus 5. juunil, lisaetendused 8.–10. juulini Rakvere pangamajas