Artise kinno jõuab moefilm «Septembrinumber»

Film paljastab ajakirja Vogue aasta kõige mahukama numbri valmimise telgitaguseid, aga keskendub eelkõige selle peatoimetaja Anna Wintouri ja loovjuhi Grace Coddingtoni omavahelisele võitlusele numbri kokkupanekul. Kui Coddington eelistab poeetilis-fantastilist stiili, siis Wintouri lähenemine on märksa pragmaatilisem ja ärile orienteeritum.

Inimesena on maailma kuulsaimaks peatoimetajaks tituleeritud Wintour oma töötajatega napisõnaline, kalk, kiuslik ja diktaatorliku juhtimisstiiliga. Just see innustas tema juures kaks kuud assistendina töötanud Lauren Weisbergerit kirjutama bestsellerit «Saatan kannab Pradat». Raamatu põhjal vändati 2006. aastal ka samanimeline mängufilm.

Vaatamata naise vastuolulisele iseloomule näeb filmis seda, missuguse aupaklikkusega suhtuvad temasse maailma kuulsaimad disainerid – nad on valmis terve kollektsiooni ümber tegema, kui Wintour nii ütleb. Tal on sisetunnet trendide ajastamisel ja suunamisel ning see teebki temast tänapäeva moemaailma ühe kõige olulisema persooni.

Lisaks Vogue’i toimetuses toimuvale pakub film eksklusiivset sissevaadet ka maailma moetööstuse toimemehhanismidesse – filmis käivad Wintouri halastamatu pilgu eest läbi sellised tippdisainerid nagu Vera Wang, Jean-Paul Gaultier, Óscar de la Renta jt.
«Septembrinumbris» saab näha, kuidas pandi kokku kahe aastane tagune number,  mida müüdi 13 miljonit eksemplari ja mis kaalus ligi kaks kilogrammi.

Kommentaar

Kristi Pärn-Valdoja
ajakirja Mood peatoimetaja

Mulle jäi sellest filmist väga hea mulje. Olles ise teinud Eesti mõistes moeajakirja ja tehes seda nüüd edasi (ajakiri Mood ilmub 20. novembril – toim), oli minul seda muidugi topelt huvitav vaadata. Aga ma ei kujuta ette, kuidas see film mõjub tavalisele inimesele, kes moetööstusega üldse seotud ei ole.

Ma ei ütleks, et see oli kunstiliselt tohutu saavutus, aga kahtlemata olid seal huvitavad persoonid. Loomulikult peab peatoimetajal olema oma asjast kindel nägemus. Teistmoodi ei saakski maailma tähtsaimat moeväljaannet juhtida.

Nii nagu filmis öeldi – Wintour ei peagi alati soe ja sõbralik olema. Ta on professionaal.

Aga ausalt öeldes hakkas mul nendest töötajatest kahju. Mina leian, et igal juhil peab inimlikkus alles jääma.