Arheoloogid leidsid Rootsi «Pompeii»

Ölandi saarelt leitud paigale anti hüüdnimeks Rootsi Pompeii, edastab Daily Mail.

Inimjäänused olid sajandeid puutumata ning asjatundjate sõnul meenutas leiupaik tänapäeva mõrvapaika.

Enne seda juhtumit oli Ölandi saarel elatud rahulikku ja üsna vägivallavaba elu. Saareelanikud olid põllupidajad, kes kasvatasid kariloomi ja vilja.

Nende rahuliku elu hävitas rünnak, milles enamik elanikke hukkus.

Lundi ülikooli arheoloogi Helene Wilhelmsoni sõnul oli arheoloogia seisukohast tegemist väga huvitava leiuga.

«Seal oli aeg ootamatult seisma jäänud. See on nagu kohalik Pompeii. Ootamatult juhtus midagi kohutavat ja elu seiskus,» sõnas arheoloog.

Teadlased leidsid nii inimjäänuseid kui ka ühe ehitise jäänuse. Kaks inimjäänust oli hüti ukse juures, nagu nad oleksid tahtnud hütti põgeneda.

See vägivallajuhtum leidis aset 1500 aastat tagasi ning see on seni mõistatuseks. Oletatakse, et pärast seda seostati paika tapmisega ning muutus tabuks. Sinna ei julgetud enam minna.

Skandinaavias oli siis kombeks surnuid põletada ning sellest ajastust on leitud väga vähe inimjäänuseid.

Väljakaevamistel leiti inimjäänuste juurest ehteid ning siis esitasid arheoloogid küsimuse, miks hauaröövlid ei olnud neid minema viinud.

«Võib oletada, et toimus ootamatu rünnak ning elanikud püüdsid end päästa, kuid neil ei olnud selleks võimalust,» lisas arheoloog.

Rootsi teadlased teevad leiust 3D mudeli, et taastada kuriteopaik. Samuti loodavad nad saladuse lahendada.

Teadlased korjasid paigast kokku ka ehted, et neid ära ei varastataks.

Arvatakse, et seni leitud inimjäänustele lisaks on veel jäänuseid.

Vana-Rooma linn Pompeii hävines 79. aastal pKr Vesuuvi vulkaani purske tagajärjel. Vulkaanipurske kivimid ja tuhk matsid linna paksu kihi alla.

Selle tõttu säilis see linn sajandeid puutumatuna.