«Sind otsides» leidis Andrese Sahhalini saarelt

Kevadhooaja esimeses saates aidati ema Ainol ja tema suurel perel otsida kaduma jäänud poega, keda nad nägid viimati rohkem kui 20 aastat tagasi. Poeg Andres, Aino lastest vanim, oli oma iseloomu ja käitumise poolest iga ema unistuste laps.

«Ta ei rikkunud korda, ta kuulas sõna, õppis hästi ja kõik oli normaalne,» kinnitas Aino saatejuht Margit Kilumetsale.

Elu oli ilus seni, kuni Saaremaa poiss Sahhalini saarele sõjaväkke saadeti, kus ta armus ja elama jäi. «Alguses oli siiski kõik hästi,» ütles ema. «Ta käis kodus, kirjutas ja helistas regulaarselt.»

1991. aastal kavatses Andrese pere taas Eestisse külla tulla.

«Nädal enne seda, kui nad pidid välja sõitma, ta veel helistas ja sellest saadik kadus. Rohkem pole meil temast mitte ühte märki,» tunnistas Aino, kes uskus, et kadumise taga on vaid kaks võimalust. «Kas juhtus mingi õnnetus, et terve pere hukkus või juhtus tema endaga mingi õnnetus, et ta ei taha endast teada anda.»

Saatemeeskond leidis Andrese Sahhalini saarelt, kus ta elab koos naise Ljubaga. Tal on kaks täiskasvanud tütart ja ta sai eelmisel sügisel vanaisaks. Andres juhib väikest ettevõtet ning tema perekond on majanduslikult heal järjel.

Kuuldes, et teda otsitakse, nõustus ta otsekohe Eestisse sõitma. 

Andres kohtus lõpuks ka esimest korda oma tütre Velliga. Järgmisel päeval suundus ta Saaremaale ema juurde, kes võttis poja vastu pisarsilmil.