Maailma vanim «mälupulk»?

Arheoloogide sõnul on need tehtud 200 aastat enne seda, kui kiri leiutati, edastab Daily Mail.

Need kummalised objektid loodi 5500 aastat tagasi ajal, mil Mesopotaamia kultuur õitses. Oletatakse, et neid kasutati mingites tehingutes või valitsemises.  

USA Chicago Orientaalinstituudi teadlase Christopher Woodsi sõnul võivad kerad olla maailma esimene andmesalvesti ehk mälupulk.

Kerad olid seest tühjad ning neis olid erinevad geomeetrilised kujundid.

«Need võivad olla inimkonna esimene katse jäädavalt andmeid salvestada,» teatas Woods.

Teadlased kasutasid objekti uurimiseks kompuutertomograafiat ja 3D mudeleid.

See ketas keradega leiti Lääne-Iraanist Choga Mishist 1960.aastatel.

Arvatakse, et neis savikerades on jäädvustatud mingid majandusega seotud asjad  nagu materjalide hulk, kaupade kogus ja tööjõu arv.

Kerade sees olevad kujundid aga esindavad spetsiifilist mõõtesüsteemi. Oletatakse, et püramiidi kujund vastab numbrile 20. Lisaks on neis ka kerasid, läätsi, munakujulisi objekte, koonuseid.  Kokku oli 14 erinevat kujundit.

Keradel on kaks pitsatit, millest üks kulgeb kera keskel, teised kaks on üleval ja all. Uurijate arvates võib keskmine pitsat tähendada ostjat. Ning kahel pool asuvad pitsatid müüjat.

Uurimine näitas ka seda, et keradel on väikesed kanalid, mille laius on 1 – 2 millimeetrit.

Vana-Kreeka keeles tähendas Mesopotaamia «maad kahe jõe vahel».

See ala paiknes Tigrise ja Eufrati jõe vahel. Nüüdisajal on Mesopotaamia aladel Iraak, Kirde-Süüria ja Edela-Türgi alad. Lisaks väiksemad piirkonnad Edela-Iraanist ja Kuveidist.

Mesopotaamiat peetakse põllumajandus sünnikohaks. Seal hakati vilja kasvatama ja loomi kodustama 8000 aastat tagasi.

Pronksiajastul olid seal kuulsad sumeri ja akkadi kultuur ning Babüloonia ja Assüüria impeeriumid.

3300. aastaks eKr oli seal leiutatud ratas, tähestik ja kirjakeel ning maailma esimesed linnad.

Teadlased püüavad lahendada maailma esimeseks peetava «mälupulga» saladuse.