Etruski sõjaprints osutus printsessiks

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Etruski sõjaprints osutus printsessiks
Etruski sõjaprints osutus printsessiks Foto: SCANPIX

Möödunud kuul teatasid arheoloogid, et nad leidsid Itaaliast Toskaanast Etruski printsi hauakambri, milles olid ka inimjäänused.

Uurijad oletasid, et tegemist on mehega, kuna ta kõrval oli oda, kirjutab Live Science.

Mitmed väljaanded edastasid, et leiti 2600 aastat tagasi surnud sõjaprintsi jäänused.

Hiljem tehtud luuanalüüs aga paljastas, et hauda oli maetud hoopis kõrgest soost naine.

Ajaloolased ja arheoloogid teavad siiani üsna vähe Etruski kultuuri kohta, mis õitses praeguse Itaalia alal enne Vana-Rooma tsivilisatsiooni.

Etruskid ei jätnud endast maha kirjalikku materjali. Nende kohta on enamjaolt saadud teada matmispaikadest.

Uus haualeid tehti Etruski kunagises nekropolis Tarquinias, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Seal asub rohkem kui 6000 hauda.

«Nüüd leitud maa-alune hauakamber on rajatud millalgi kuuendal sajandil eKr. Seal on kaks alust, mis on välja tahutud kivist,» selgitas Torino ülikooli arheoloog Alessandro Mandolesi.

Kui arheoloogidemeeskond hauakambri sissekäigu eest kivisteeli eemaldas, nägid nad kahte suurt kivist platvormi. Ühel neist oli lagunenud inimskelett. Leiti ka ehteid ning pronksiga kaetud karp. Need esemed võisid kuuluda naisele. Jäänuste juures oli aga ka oda.

Oda tõttu oletati, et tegemist on mehega, võimalik, et Etruski printsiga. Ehted aga võisid kuuluda printsi naisele.

Luude uurimine laboris näitas, et odaga isik oli hoopis naine, kes suri 35- 40-aastasena.

Teine inimjäänus, mille juures olid ehted, kuulus aga mehele.

«See oda võis tähendada hoopis sidet kahe surnu vahel, mitte sõjapidamisvahendit,» selgitas Mandolesi.

Teised arheoloogid ei ole selle teooriaga nõus. Oletatakse, et oda näitas hoopis selle naise kõrget ühiskondlikku staatust.

«Oda pandi naise ja mitte mehe kõrvale. See näitab, kellega tegemist oli,» lisati.

Vana-Kreeka ajaloolane Theomopus kirjutas etruski naiste koha, et neil olid rohkem vabadust ja õigusi, kui Kreeka naistel.

Arheoloogid interpreteerivad leide esmalt vaatluse järgi ning alles hilisemad laboriuuringud annavad täpsemad andmed.

«Paljudel juhtudel langetatakse haualeiu puhul otsus inimjäänuste kõrval olevate esemete alusel. Nüüdse leiu puhul ei läinud see täppi. Naise kõrval oli oda ja mehe juures ehted. Ehteid seostatakse tavaliselt naisega ja sellest ka eksitus, kuid iidsel ajal kandsid ka mehed ehteid,» selgitati.

Etruskid olid iidne rahvas, kes elasid Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias.  Nende kultuuri õitseng algas kaheksandal sajandil eKr.

Tegeleti põlluharimise ning vase- ja raua kaevandamisega. Etruskide algne päritolu on teadmata. Ühe teooria kohaselt olid nad indoeurooplaste eelsed Itaalia elanikud. Teise järgi aga rändasid nad Itaaliasse Väike-Aasiast Lüüdiast.

Kolmanda ja kõige levinuma teooria järgi olid nad segu Itaalia maaharijatest ja Vahemere idaosast pärit kõrgkultuuri esindajatest, kes sõitsid merd.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles