Rain Tolki arvates on vanasõnad ajast maha jäänud

Suhteteemaliste vanasõnade, nagu «Kes lööb, see armastab», «Parem hea mehe lits kui halva mehe naine» ja «Naised, kes öösel ei karju, karjuvad päeval», kohta lausub Tolk, et on hea, et me ei ela enam nii-öelda «vanal heal ajal», kus võis «ilma valehäbita sellist jama suust välja ajada ja veel respekteeritud olla.» Kuigi Tolki sõnul võib neis ütlustes väljenduvat elajalikku mõtteviisi kohata küll siiamaani näiteks netikommentaariumites, mõjuvat viisakas seltskonnas niisuguste banaalsuste väljaütlemine umbes nagu püksi s***umine. Vanasõna «Abielus kaklemine on kui sool magedale supile» hindab Tolk «magedaks tõdemuseks», lisades et kaklemine, stress ja sool nõrgendavad tervist, kuid kuna nimetatuteta ei saa, tulebki end selliste nii-öelda «vanarahva tarkustega» petta. Ja viimaks, vanasõna «Maitse üle ei vaielda», kommenteerib filmimees nii: «Aga vabandust, mille üle siis veel?»

Popid mõttekäigud Tolgi poolt, oleks tahtnud veel lugeda tema arvamust tõdemusele, et iga uus on hästi unustatud vana ;). Hea lugeja, kuidas Sulle teema tundub, kas vanasõnad kipuvad iganema? Avalda arvamust!