«Rääkimata lugu»: aspergeri sündroomiga Rasmus

Rasmus paistab eemalt nagu iga teine 11-aastane poiss, kellele meeldib sõita jalgrattaga, mängida videomänge, ujuda ja jalgpalli taguda...

Toksoplasmoosiga sündinud Rasmusel diagnoositi asperger ning haiguse mõju annab tunda tema käitumises - ta ei suuda kontrollida emotsioone.  Arvutimängudes peab ta alati võitma ja kuid nii ei juhtu, läheb ta endast välja. Järgmisel hetkel poleks nagu midagi olnud.

Kuueaastaselt tekkisid Rasmusel suitsiidsed mõtted. «Kui ta oleks lihtsalt öeldnud, et ei taha elada, siis oleks ma sellega ilmselt toime tulnud,» sõnas Katrin. «Aga kui ta hakkas rääkima, kuidas ta plaanib üht või teist asja teha, oli see minu jaoks hirmutav.» Siis pöördusid nad esimest korda spetsialistide poole ning Rasmusele määrati ravi.

Rasmus on tänaseks lõpetanud neli klassi viies koolis. Sel aastal jäi ta erivajadustega laste kooli ukse taha, sest vahetult enne 1. septembrit selgus, et selle eest tuleb igakuiselt maksta. Katrin ei mõista, et kui põhiseaduses on sätestatud kõigile lastele tasuta põhiharidus, siis kas tõesti mõnedele lastele see ei kehti.

Rasmuse aastatepikkune üksindus lõppes, kui ta leidis uue sõbra. Ott on rahulik inimene ja talub Rasmuse veidrusi, kuid Katrin muretseb, milline saab olema Rasmuse reaktsioon, kui Ott enam Rasmuse käitumist ei kannata.

«Rääkimata lugu» viis Rasmuse ja Oti Türki, et nad saaks nautida ilusaid hetki ja unustada maapealsed mured.