Kuidas Eve Kivi endale hamba sai

Eile, Eve Kivi elulooraamatu «Ma olen elanud» esitlusel jutustas Ilmar Taska Kivi tuntusest järgmise loo:

«See juhtus oma 5-6 aastat tagasi, kui käisime Evega Anapa filmifestivalil [Anapa on kuurortlinn Venemaal, Musta mere rannikul – toim]. Seal veeti meid kogu aeg igasugustesse sovhoosidesse ja kolhoosidesse ja muidugi kostitati ohtralt. Ja ükskord juhtus nii, et hommikul hammustas Eve üht mingit eriti kõva saia ja praks! murdus katki tema esihammas. Aga kujutage ette, filmidiiva mõrase naeratusega… sellist asja ei saa olla. Aga mida sa seal Venemaal siis teed? Kui õhtul meie grupp ööbimispaika tagasi jõudis, võttis meid vastu Eve veatu naeratusega.»

«Asi oli nii,» jätkas Taska. «Eve läks kohalikku polikliinikusse ja seal karjatas valvelauatöötaja talle otsa vaadates «Bože moi, eta Eve Kivi!». Kohe löödi polikliinik kohalikest patsientidest puhtaks ja terve kollektiiv mobiliseerus Evele uut hammast ehitama. Paari tunniga oligi uus hammas suus.»

Vat nii suhtutakse Venemaal eesti naistesse!

«Mul on see hammas siiani suus,» lisas Eve Kivi säravalt naeratades.