Pisa torni kalle vähenes

Restaureerijad kasutasid tänapäeva lasertehnoloogiat, et rohkem kui 24 000 kivist koosnevat 55-meetrist torni aegade jooksul tekkinud mustusest vabastada, kirjutab The Telegraph.

Inseneridel õnnestus maailmakuulsa vaatamisväärsuse kallet vähendada, saavutades kalde, mis oli sel tornil viimati 1838. aastal.

«Torni ehitamisel kasutatud materjalid olid kohutavas seisus, seda nii õhusaastatuse, turistide kui ka tuvide tõttu,» lausus restaureerimist juhtinud Šveitsi päritolu restauraator Anton Sutter.

Samuti oli torn kannatada saanud meresoola tõttu. Pisa asus kunagi rannal ning oli võimas merelinn.

Tänapäeval asub rand tornist 11, 2 kilomeetri kaugusel, kuid kunagi oli meri märgatavalt lähemal. Meretuule poolt kantud sool ja vihmavesi kahjustasid torni dekoratsioone.

«Pisa torni sammastel oli lilli, fantastilisi loomi ja koletisi. Kuid tuulega kandunud meresool ning kalde tõttu teatud kohtadesse kogunenud vihmavesi hävitas neid,» selgitas Sutter.

Ta lisas, et tornilt eemaldati varasemate restaureerimiste käigus kasutatud betoon, samuti puhastati ehitis linnusõnnikust, graffitist ja turistide käejälgedest.

Restaureerimine on nüüd lõpetatud. Torni ümber olevaid tellinguid hakkab järgmisel aastal lammutama mägironijatest meeskond, kellel on vastavad oskused ja teadmised.

Pisa torni säilimise eest vastutava organisatsiooni Opera Primaziale esindaja Giuseppe Bentivoglio kinnitusel peaks torn nüüd järgnevad 200 aastat hästi vastu pidama.

Pisa torni hakati ehitama 1137. aastal, kuid kolmanda korruse valmides oli näha, et see on pehme, liivast ja savist koosneva pinnase tõttu üsna viltu.

Hoolimata kaldest jätkati torni ehitamist. Lõplikult valmis see 14. sajandi teisel poolel.

1987. aastal kanti Pisa torn UNESCO maailmapärandi nimistusse.