Hiina mosuo hõim on maailma viimane matriarhaat?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina mosuo hõimu naine
Hiina mosuo hõimu naine Foto: silkrainmedia.com

Hiina mosuo hõimu naised ei abiellu, nad saavad pidada nii palju armukesi kui tahavad ning nende keeles ei ole sõnu «isa» või «abikaasa».

Kuid globaalne turism on hakanud nende elustiili ohtu seadma, kirjutab The Guardian.

Itaalia fotograaf Luca Locatelli veetis selle hõimu juures ühe kuu ja jäädvustas nende elu. Locatellil kulus Edela-Hiinas Lugu järve ääres asuvale ja 2700 meetri kõrgusel olevasse külla jõudmiseks kaks päeva. Yunnani ja Sichuani provintsi piiril asuvates külades määravad kõike naised.

Hiinas tuntakse mosuo hõimu elupaika kui Naiste Kuningriiki. Hõimus on umbes 40 000 liiget. Naised langetavad kõik tähtsamad otsused, nad on maa ja maade omanikud ning neile sündinud laste ainuõiguslikud vanemad.

Kuid mis mosuo eriliseks teeb, on nende zuo hun ehk visiitabielu. Alates 13. eluaastast, mil nad täisealiseks kuulutatakse, tohivad naised hõimu meeste seast endal nii palju armukesi võtta kui soovivad. Neid mehi nimetatakse axias. Mehed tegelevad kalastamise ja loomakasvatusega. Mehed külastavad naisi vaid öösiti ja sageli salaja. Kõik lapsed, mis neist suhetest sünnivad, kasvatab üles naise perekond. Laste isade ja kõikide täiskasvanud meeste kohta kasutatakse sõna «onu». Tehakse kõik, et varjata, kes laste isad on.

Viimastel aastatel on väline maailm hakanud sellesse hõimu sisse murdma. Nooremad inimesed ei soovi vanu traditsioone jätkata.

Hiina valitsus on huvitatud selle hõimu eksponeerimisest välimaalastele. Ka on hõim ise hakanud turismi pealt kasu lõikama, näiteks küsides nende küladesse sisenejatelt viis dollarit.

Turiste on hakanud kohale meelitama jutud mosuo naiste vabameelsuse kohta. Juba on hõimu «pealinna» Luoshusse kerkinud hotelle, kasiinosid ja karaokebaare, kus Taist kohale toodud sekstöötajad esinevad traditsioonilises mosuo rahvariides.

«Louoshusse saabumine oli šokk. See ei olnud see, mida ma ootasin. Seal oli palju prostituute, need ei olnud mosuod, vaid välismaalased. Hiina arendab turismi väga ebatavalisel ja negatiivsel viisil,» lausus itaallasest fotograaf.

Locatelli külastas hiljem teist küla Liget, kust ta leidis eest inimesed, kes on oma traditsioonide kohaselt elanud 2000 aastat ning ei ole välisest maailmast lasknud end segada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles