Anna-Maria Galojani värvikas kohtutee algas punaste nelkidega

Eesti Euroopa Liikumise endist juhti, Anna-Maria Galojani, süüdistatakse MTÜ pea miljoni krooni kulutamises luksuskaupadele.

Prokuratuur süüdistab Galojani suures ulatuses omastamises ja võltsitud dokumendi kasutamises 2007. aasta juunist kuni sama aasta septembrini, mil ta kuulus ühingu juhatusse.

Süüdistuse järgi kasutas toonane reformierakondlane Galojan ära ligipääsu MTÜ rahalistele vahenditele ja kasutas omaks tarbeks üle 930 000 krooni. 2007. aasta sügisel hüvitas Galojan ühingule 125 000 krooni.

Karistusseadustik näeb suures ulatuses omastamise eest ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Galojani 8. märtsi hommik algas ilusalongis Intersalon, kus kaunitarile tehti stiilne 60ndate stiilis soeng ja meik. Sealt suundus Eesti lipu värvi sinises kostüümis kaunitar Sven Sillari Lauteri tänava advokaadibüroosse, kust telliti Tulika takso ning siirduti Liivalaia tänava kohtumajja.

Elu24 uuris Anna-Marialt, kuidas esimene kohtupäev sujus?

Üldiselt läks hästi, kuigi kogu asi kisub kätte ära huumoriks. Kindlasti said ka kohale tulnud ajakirjanikud kõhutäie naerda. Kohtunik Margot Mikler läks korduvalt endast välja ja Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristel Siitam-Nyir märkis näiteks, et ma ei tohiks raamatuid kirjutada.

Miks Sa ei tohiks raamatuid kirjutada?

Siitam-Nyir pidas silmas ilmselt minu kirjutamisel olevat raamatut «Kuidas minult varastati miljon». Tema arvates on see puhas fantaasia. Samas ei saa ma aru, mis seos on sellel minu kohtuasjaga.

Kuidas kohtuistung jätkus?

Kummaline oli see, et kohtunik  Margot Mikler ei rahuldanud minu taotlust seoses tunnistajate istungile kutsumisega. Näiteks taotles minu advokaat  Sillar ka president Toomas Hendrik Ilvese kutsumist tunnistajaks, kes oli muuseas viis aastat EEL-i juht. Mina jõudsin olla seda vaid kaks ja pool kuud. Ma arvan, et Ilvese tunnistus oleks hädavajalik, et selgitada, millega selles organisatsioonis tegelikult tegeleti.

Samuti üllatas mind kohtuniku ebaprofessionaalne käitumine. Seda imestas muuseas ka Briti press, kes oli samuti kohal.

Milles kohtuniku ebaprofessionaalne käitumine seisnes? 

Kohtunik ei küsinud näiteks minu kodakondsust, vaid hoopis minu vanemate rahvust. Asi pole selles nagu oleksin ma kunagi oma segaverelisust varjanud. Ma pole eales sellest saladust teinud. See oli kohtuniku poolt lihtsalt rassistlik käitumine.

Kaua kohtuistung kestis?

Vaid kella kolmeni. Prokuröril oli kiire meediale intervjuusid andma minna...  Ajakirjanikke ja televisiooni esindajaid oli kohal murdu. Mulle tundus, et tänasel päeval oleks pidanud neil olema tähtsamatki teha... Näiteks uurida ministriportfellide jagamist ja muud päevakajalist poliitika maastikul.

Kohtuistung jätkub seega homme minu toimikumaterjalide avaldamisega.