Arheoloogid leidsid kuningas Saalomoni kaevandused?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogid leidsid kuningas Saalomoni kaevandused? Fotol kuningas Saalomoni kujutav gravüür 19. sajandist
Arheoloogid leidsid kuningas Saalomoni kaevandused? Fotol kuningas Saalomoni kujutav gravüür 19. sajandist Foto: Wikipedia.org

Arheoloogid leidsid enda sõnul Jordaaniast legendaarse kuninga Saalomoni kaevandused.

Arheoloogid jätkasid, et  suured vasekaevandused asusid tänapäeva kõrbelise oru aladel ja need rajati umbes kümnendal sajandil eKr, kirjutab Daily Mail.

«Need kaevandused rajati siis, kui juutide kuningaks oli Saalomon. Vasekaevandused tegid kuninga rikkaks ning võimaldasid tal Iisraeli ja Juuda riigid ühendada,» lisasid arheoloogid.

Arheoloogid jätkasid, et leid käivitas uuesti debati, kui palju on Vanas Testamendis ajaloolist tõde ja kui palju on lihtsalt müüte.

Nii aardekütid kui ka arheoloogid on sadu aastaid püüdnud neid legendaarseid kaevandusi leida. Jaht neile algas pärast seda, kui ilmus Rider Haggardi romaan «King Solomon`s Mines» ning kus seisab, et tegemist oli kulla- ja teemantide kaevandustega.

Arheoloogide arvates pingutas kirjanik üle ning need on tavalised vasekaevandused.

Kaevandused leiti Surnumerest lõunas, paigast, mis kannab nime Khirbat en-Nahas. Araabia keeles tähendab see kohanimi nimi «vasepaika».

Vanas Testamendis kirjeldati seda paika Edomi kuningriigina. Kuningas Saalomoni ajal oli see talle kuuluv vasallriik, mis maksis andamit.

1970. – 1980. aastatel seal piirkonnas tehtud väljakaevamiste tulemused näitasid, et vasekaevandamine käivitati 7. sajandil eKr.

USA California ülikooli arheoloogi Thomas Levy ja  Jordaania arheoloogi Mohammed Najjari arvates näitas nende leid, et vase kaevandamist alustati seal juba 10. sajandil eKr.

«Leidsime tõendusmaterjali üsna keeruka struktuuriga ühiskonna ja ka vasekaevanduste kohta, mille õitseaeg oli 10. – 9. sajandil eKr. See viis mõtted tagasi piiblis kirjeldatud sündmustele ja kuningas Saalomonile,» lisasid arheoloogid.

Arheoloogid leidsid piirkonnast saja ehitise jäänused, kaasa arvatud ka kindluse jäänused.

«Kaevandamise märgid on nii selgelt nähtavad, et isegi Google Earth suudaks need üles leida,» arvasid arheoloogid.

Kuningas Saalomon (heebrea keeles שְׁלֹמֹה, shlomo, ladina keeles Salomon või Solomon, nimi tähendab «rahu») sündis Jeruusalemmas umbes 1000 eKr. Oli Iisraeli ja Juuda kuningas 970-928 eKr.

Oli kuningas Taaveti poeg ning eriti tuntud oma tarkuse poolest. Nimelt olevat kord Jumal ennast Saalomonile unes ilmutanud ja lubanud täita mis tahes soovi. Saalomon palus endale tarkust.

Laskis ehitada Jeruusalemma Jahve templi. Saalomon uuendas ka Iisraeli armeed ja jalaväe asemel võeti kasutusele sõjavankrid.

Juudi traditsiooni järgi kirjutas Saalomon kolm Piibli raamatutest: Koguja, Ülemlaulu ja enamiku Õpetussõnadest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles