Kõrgkool laseb ebaseadusliku reklaamikampaaniaga kuulsuste seljas liugu
24. mai 2011, 11:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks tähelepanelik lugeja saatis eelmise nädala neljapäeval Best Marketingile kirja küsimusega «Kas kõrgkool laseb ebaseadusliku reklaamikampaaniaga kuulsuste seljas liugu?», viidates Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor reklaamikampaaniale, kus on väli- ja trükimeedias, teles ning kõrgkooli kodulehel kasutatud selliseid rahvusvahelisi suurkujusid nagu Steve Jobs, Richard Branson, Coco Chanel ja Ronald Reagan.
Teema tekitas palju kommentaare ka Best Marketingi Facebooki lehel, kus Siim Nahkur tõi muuseas välja ka ajaloolise fakti, et Steve Jobs ja Richard Branson on tuntud kui edukad ärimehed, kes ei ole kunagi ülikooli lõpetanud. «Huvitav on näha neid kõrgharidust reklaamimas,» kirjutas ta.
Best Marketing võttis nõuks selgitada välja, kas Mainor on saanud nimetatud kuulsustelt või nende esindajatelt kirjaliku loa neid oma reklaamis kasutada. Nimelt sätestab Eestis kehtiva Reklaamiseaduse § 6. isiku ja omandi kaitse reklaamis järgnevalt:
(1) Reklaamis ei tohi ilma isiku eelneva kirjaliku nõusolekuta viidata isikule ega mis tahes viisil kasutada isikut, sealhulgas tema häält, kujutist või pildimaterjali tema kohta.
(2) Reklaamis ei tohi ilma isiku eelneva kirjaliku nõusolekuta viidata tema omandis või valduses olevale esemele ega kasutada seda viisil, mis jätab üldsusele mulje omaniku või valdaja sellekohasest soovist.
Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor turundusjuht Anu Kerdi ütles, et Mainor tellis uue vastuvõtukampaania oma pikaajaliselt koostööpartnerilt reklaamiagentuurilt Der Tank.
«Oleme saanud kampaaniale hulgaliselt väga positiivset tagasisidet, sest ettevõtlus ja loovus on just need märksõnad, mis iseloomustavad meie kõrgkooli. Nagu tavaliselt, tegeles kõigi reklaamidega seotud intellektuaalset omandit puudutavate küsimustega meie reklaamiagentuur,» rääkis ta.
Sõltumatu reklaamiekspert Olav Osolin kommenteeris juhtumit järgnevalt:
«Kui on reklaamis näidatud isikutelt on saadud luba nende reklaamis kasutamiseks, siis pole probleemi. Kui seda luba pole, siis on tegu ebaseaduslik ja selline tegevus tuleks lõpetada.»
«Kui fotograaf pildistab isikut konverentsil ja müüb selle pildi ajalehele koos õigusega seda avaldada, siis ei anna see luba antud fotol kujutatud isiku kasutamiseks reklaamis.»
«Pildipankades on reeglina väga täpselt kirjas, missugused õigused on pildil kujutatud isik andnud kujutise ostjale ning mis eesmärkidel tohib antud fotot kasutada. Kui pildi avaldamise õigus sisaldab ka reklaami, siis ei tohiks olla probleemi ja sellisel juhul peaks õiguste müüjal endal olema vastavad õigused hangitud.»
«Antud juhul võib küll kõvasti kahelda, et piltide autorid on märgitud isikutelt vajalikud õigused hankinud. Pealegi on kasutatud ka viiteid konkreetsetele nimedele, milleks peab samuti olema reklaamis kasutatu luba.»
«Reklaamija ei saa ühtki isikut, ei kodu- ega välismaist, panna omavoliliselt tema isikule viidates miskit kaupa või teenust soovitama, kiitma või kasutama, ka siis, kui isikut ennast pildis ei näidata.»
Maailmas tehakse küllaga reklaame, kus on vihjeid / nalju tuntud isikutele, kuid reeglina kasutatakse neis teisikuid. Selleks on isegi olemas spetsiaalsed agentuurid, kes selliseid tüpaaže rendivad.»
«Reeglina ei vihjata sellises reklaamis otseselt isikule, vaid vaataja peab sarnasusest ise järelduse tegema, keda silmas peetakse. Üldiselt toob maailmakuulsate tegelaste reklaamis kasutamine endaga kaasa kuhjaga juriidilisi probleeme, mida suurte agentuuride ja tootmisfirmade juristid peavad läbi hammustama. Kuid hea tulemus võib nähtud vaeva kuhjaga tasuda.»