Eesti muusika kõlab internetis, mitte õhus
12. juuli 2011, 10:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mai keskel avatud ja ainult Eesti muusikat mängiv netiraadio.ee kogus esimeste päevadega rohkem külastajaid kui süsteem kannatas ning tuli teha lisatööd, et raadio kõik kuulajad vastu suudaks võtta. Õhu kaudu levivad Eesti raadiokanalid aga kohalikku muusikat endiselt oma programmi väga ei taha.
Eesti Autorite Ühingu juhatuse esimehe Mikk Targo sõnul ei saa ühing avaldada, kui palju ja mida raadiotes mängitakse, kuid 65–70 protsenti Eestis kogutavatest autoritasudest läheb igal aastal välismaale. Lisaks peab veel meeles pidama, et selles statistikas kajastub ka vaid Eesti muusikat mängiv Raadio Elmar. Ülejäänud jaamade programmist moodustab kodumaine muusika Targo hinnangul kõige rohkem veerandi.
Uut ja põnevat muusikat tehakse Eestis aina rohkem, näha on seda kas või kevadisel Tallinn Music Weekil ja suvistel festivalidel, raadioeetris valitsevad aga endiselt välisesinejad ja kodumaise meinstriimi ka mitte kõige suurem osa. Pea kolm kuud Eesti plaadimüügitabeli esikohal trooninud Ewert and the Two Dragonsit raadiost naljalt ei kuule. Targo sõnul ongi küsimus selles, kuhu see muusika kaob.
«Bändidel on tavaraadio eetrisse pääseda ülikeeruline, kas ei vasta formaadile või ei sobi muusikajuhi maitsega ja nii jääbki alles vaid meinstriim ning isegi seal oleks rohkem leida,» räägib Targo, lisades, et mitmed esinejad on juba koduturule käega löönud, tegutsevad välismaal ning sugugi mitte edutult.
Välisriikidest laekub Eesti Autorite Ühingule autoritasusid aastas umbes kaks miljonit krooni, arenguruumi on siin aga tublisti, hindab Targo, tuues näiteks, et Soomes mõõdetakse samu näitajaid miljardites.
Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Muusika Eksport MTÜ loodud netiraadio.ee eesmärk ongi just Eesti muusika kuuldavamaks ja nähtavamaks tegemine. Targo sõnul küsiti talt netiraadio loomise alguses, kust kõik see muusika võetakse, seda ei ole ju. Inimeste arvamus kujuneb enamasti ikka selle põhjal, mida raadiotest kuuleb ning selle põhjal pole Eestis tõesti palju muusikat – mida raadiod ei mängi, seda pole olemas.
Targo lisab, et raadio loomisega tegeledes tuli ka talle suure üllatusena, kui palju tehakse Eestis head muusikat, mida pea kuskil kuulda pole. Netiraadio valikus on praegu 25 000 muusikapala, mida ka praeguse üheksa žanrikanaliga ära ei jaksata mängida ning uut muusikat lisandub programmi iga päev.
Targo sõnul on püütud valikusse kokku koguda võimalikult erinevat muusikat, koostöös Eesti Raadio fonoteegiga on raadios olemas igihaljad lemmiklood, mida kõiki Elmar mängida ei jõua, muusikaportaali Rada7 abil on kokku pandud mitmekülgne alternatiivikanal, mida ka Targo ise eriti põnevana välja toob. Kõigil artistidel, keda raadio veel üles pole leidnud, on võimalik oma muusikat ise pakkuda, seda võimalust on Targo sõnul kasutanud juba pisut enam kui 60 kollektiivi.
Suvisest ajast hoolimata on netiraadio.ee-l oma tegutsemise esimesel kuul keskmiselt 3000-3500 kuulajat päevas.
Eesti muusikat kuulatakse kodumaale lisaks palju ka Soomes, Rootsis ja Inglismaal, veel on Targo sõnul kaks truud kuulajat Boliivias. Väga palju positiivset tagasisidet on seni saadud just väliseestlaste hulgast, sest nii ulatuslikku võimalust Eesti muusikaga tutvumiseks seni veel polnud.