Hiljuti tehtud uuring näitas, et rotid ei pruukinud olla süüdi katku ehk musta surma levitamises Londonis 1348 – 1349.
Rotid ei levitanud musta surma?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. august 2011, 09:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiani käibel oleva teooria kohaselt levitasid katkubaktereid kirbud, mis levisid rottidelt inimestele, edastab Helsingin Sanomat.
Uus uuring näitas, et haigus levis inimeselt inimesele.
«Tõendusmaterjal ei näita, et rotid süüdi oleksid. Kui rotid oleksid haiguse levitajad olnud, siis oleks ka neid pidanud surema, kuid selle kohta puuduvad andmed,» sõnas arheoloog Barney Sloane.
Sloane`i sõnul tappis Londonit tabanud epideemia kiiresti ja palju, kuid mitte ükski asi ei kinnita, et tegemist oli muhkkatkuga.
Uurija sõnul näitab haiguse levimise kiirus, et senine selgitus selle kohta ei pea paika.
«Haigus levis vaid inimeselt inimesele, rotid ei oleks haigust suutnud nii kiiresti edasi kanda,» lausus teadlane.
Rottide süütuse poolest räägib ka see, et 1348 – 1349 aasta talv oli väga külm. Kirbud ei saanud talvel ellu jääda ja seega ka rottidele haigust edasi kanda.
Sloane uuris haiguse levimiskiiruse kohta andmeid tollastest juriidilistest dokumentidest.
Testamente tehti sellel talvel sama palju kui tavaliselt aasta jooksul ja need viidi täide paari päevaga.
14. sajandi Londonis elasid inimesed nii üksteise lähedal, et isegi väga jõukad ei olnud nakatumise eest kaitstud.
Sloane´i andmetel algas haiguse levik alles 1348. aasta oktoobris, mitte suvel, nagu siiani on oletatud. Epideemia tipphetk oli aprillis 1349.
Osade uurimuste järgi umbes pooled Londoni tollastest elanikest ehk siis 60 000 inimest suri. Sloane kahtlustab, et haiguse kätte võis surra lausa kaks kolmandikku londonlastest.
Ajaloodokumentides seisab, et kaupmehed püüdsid veel 1357. aastal saada maksusoodustusi, kuna kolmandik linnast oli ikka inimtühi.