Margus Karu hittromaan «Nullpunkt» jõuab lavale

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Filmis «Klass» Kasparit mänginud Vallo Kirs lööb kaasa lavastuses «Nullpunkt».
Filmis «Klass» Kasparit mänginud Vallo Kirs lööb kaasa lavastuses «Nullpunkt». Foto: Kaader filmist

23. septembril jõuab Rakvere Teatri suures saalis lavale Margus Karu hittromaan «Nullpunkt».

Muidu suhtelisse vaikusesse vajunud Eesti noorsookirjanduses põhjustas aastal 2010 ilmunud Margus Karu romaan «Nullpunkt» korraliku tormi. Noorelt mehelt noortele mõeldud ja kirjutatud raamat saavutas kiiresti bestselleri staatuse, raamatud lõppesid otsa poodidest ja raamatukogudes muutusid aina pikemaks laenutamisjärjekorrad. Isiklikus laadis kirjutatudromaan «Nullpunkt» jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli ning sealt hargnema hakkav lugu heidikustaatusest välja rabelemisest andis lugejatele võimaluse samastuda peategelasega.

Julge ja avameelne kirjakeel, sündmused, kus koolivägivald, allasurutud hirmud ja lootusetus muutuvad vihaks kogu ümbritseva maailma vastu, leidis tee lugejate südamesse. «Nullpunkt» asub septembris 2011 teistkordsele üle-Eestilisele vallutusretkele, kui Karu loodud tegelaskujud väljuvad raamatust ja asuvad tegutsema Rakvere Teatris.

Et säiliks romaani aus ja avameelne «noored teevad noortele» suhtluskeel, astuvad Jaanika Juhansoni lavastuses üles TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid Maaja Hallik, Saara Kadak, Katrin Kalma, Vallo Kirs, Kristian Põldma, Jaanus Tepomees ja Imre Õunapuu ning Silja Miks (Rakvere Teater) ja Rauno Kaibiainen (külalisena). Lavastuse sisu ja mängulaad ei ole sobilik alla 14-aastastele.

«Kool on perses. Sotsiaalne elu on perses. Kodu on perses. Närvid on perses. Õppimine on perses. Päris palju asju mahub sinna perse. Hiidperse. Oleks see vaid nii, et ma teaksin, et see lõpeb varsti, et varsti läheb paremaks: pärast seda aastat või pärast keskkooli või lihtsalt millalgi, aga kust ma võtan kindluse, et mul üldse on mõtet midagi loota. Loota, et leian endale sõbrad ja saan rahuliku kodu. Täpselt sama suur on võimalus, et asjad lähevad veel hullemaks. Mul ei ole midagi oodata. See on kõige hirmsam, kui ei ole midagi oodata. Päev täis ängi ja frustratsiooni kaob päeva järel igavikku. Nullpunkt.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles