Varakeskaja «elavatele surnutele» topiti kivid suhu

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iirimaalt leiti kahe inimese skeletid, kes olid maetud varakeskajal, kaheksandal sajandil
Iirimaalt leiti kahe inimese skeletid, kes olid maetud varakeskajal, kaheksandal sajandil Foto: SCANPIX

Iirimaalt leiti kahe inimese skeletid, kes olid maetud varakeskajal, kaheksandal sajandil.

Arheoloogide sõnul oli mõlema skeleti suhu topitud suur kivi, kirjutab Discovery News.

Oletati, et neid peeti vampiirideks, kellel kahtlustati võimes hauast üles tõusta.

Kaks kummalist inimskeletti leiti Iirimaalt Kilteasheenis toimunud väljakaevamistel 2005. ja 2009. aastal.

Iiri ja USA arheoloogid leidsid kokku 137 skeletti. Arheoloogide sõnul võidi nüüdsesse leiupaika matta kuni 3000 inimest.

Nende kahe kiviga mehe puhul jääb  esimese  vanus 40. – 60. eluaasta vahele ning teine on 20.  – 30. eluaastates. Kaks meest olid maetud kõrvuti. Mõlema suhu oli surutud pesapalli suurune kivi.

«Ühe mehe pea oli otse ja tal oli suur must kivi suus näha. Teise mehe pea oli küljega. Tal oli veelgi suurem kivi suhu topitud. Mõlemal juhul suruti kivid jõuga suhu, isegi niis uure jõuga, et lõualuud paigast läksid,» lausus arheoloog Chris Read.

Read ja ta kolleegid arvasid esmalt, et leidsid katku surnud inimeste matmispaiga. Arvati, et inimjäänuste suus olevad kivimid näitasid, et osa neist võidi tappa kui vampiirid ning nende puhul oli kasutatud vampiiridest vabanemise rituaale.

Kuna vampiirid ilmusid Euroopa folkloori alles 15. sajandil, siis välistati, et neid kaheksanda sajandi mehi oleks täitsa vampiirideks peetud.

Keskajal arvati, et kui «vampiirile» kivi suhu toppida, siis ta ei saa haigust levitada ega kellegi verd jooma minna.

Edasine uuring paljastas, et tegemist oli hoopis «elavate surnute» ehk ühiskonnast väljatõugatute – lindpriidega.

Neid kahte Iiri meest peeti millegipärast ohtlikuks – kas nad olid vaenlased, mõrvarid, vägistajad või siis tavalised inimesed, kes surid ootamatult haiguse või mõrva tagajärjel.

Varakeskajal tekitas hirmu kõik, mis normist väga erines. Kardeti, et ebatavalised inimesed võivad hauast tõusta ning elavaid kahjustada.

Siis peeti suud kohaks, mille kaudu inimese hing lahkub ning tekib transformatsioon.

«Suu oli paik, kust hing väljus kehast. Mõnel juhul võis hing suu kaudu kehasse tagasi tulla või siis mingi kuri jõud asus surnukehasse elama, tekitades nii-öelda elusa surnu,» sõnas Read.

Antropoloog Kristina Killgrove´i arvates näitab kahe mehe matmine kõrvuti, et tegemist oli ebatavalise, kuid samas ette planeeritud matmisega. Ka toimusid need «vampiirimatmised» ajal, mil vampiirilegendid ei olnud veel levima hakanud ning vampiire ei jahitud avalikult.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles