Anna-Maria Galojan: ma poleks esimene ega viimane poliitvang!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna ringkonnakohus jättis esmaspäeval avaldatud otsusega jõusse Eesti Euroopa Liikumise endise juhi Anna-Maria Galojani süüdimõistmise ja talle määratud osaliselt reaalse vanglakaristuse, küll aga suurendas kannatanu kasuks temalt väljamõistetavat rahasummat.
Kui Harju maakohus oli Galojanilt Eesti Euroopa Liikumise kasuks mõistnud välja vaid kahjusumma põhiosa ehk 47 950 eurot, siis ringkonnakohus leidis, et Galojan peab tasuma ka viivised ehk 17 650 eurot.
Muus osas jättis ringkonnakohus Harju maakohtu otsuse muutmata. Nimelt mõistis maakohus tänavu aasta mais Galojani süüdi suures ulatuses omastamises ja võltsitud dokumendi kasutamises ning mõistis talle ühe aasta ja 10 kuu pikkuse vangistuse, millest tal tuleb otsuse jõustumisel vanglas kohe ära kanda viis kuud.
Anna-Maria, mis nüüd edasi saab? Kas ja millal pead vanglasse minema?
Vastaks sellele Voltaire'i sõnadega: «Õiglane olla on elule ohtlik, kui valitsus on ebaõiglane!»
Minu parafraseering tänase Eesti kohta aga oleks: «Kui valitsus valetab, on ohtlik tõde kuulutada!!!»
Minu osas jätkub aga kindlasti võitlus õiglase kohtumõistmise eest!
Kas sul on võimalik otsuse suhtes kuhugi veel edasi kaevata?
Jah, valmistame minu advokaadiga ette apellatsiooni riigikohtusse ning vajadusel pöördume ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Aga kui karistus siiski jõustub?
Aeg näitab, kuid antud juhul poleks ma esimene ega viimane poliitvang. Neid on olnud küll NSVLi ajal ja hiljemgi.
Aga meie praegused juhid, näiteks nagu peaminister Andrus Ansip, ongi ju tuntud oma nõukogudeaegse süsteemi lembuse poolest. Kas härra peaminister ajab nüüd minu peale koerad, nagu Tartus tudengide peale? Ma ausalt öeldes ei imestaks selle üle.
Kas Sind võiks võrrelda võib-olla meie enda Julia Tõmošenkoga, kes «puuakse» lihtsalt teistele hirmutamiseks või oma kuritegude varjamiseks?
Ilmslet võib. Seda on teinud juba nii britid kui ka Saksa BBC.
Enamikule on vastukarva, et kirjutan The Baltic Timesis nii, nagu asjad on ja soov mind suukorvistada on seepärast nii meie valitsuse juhil kui ka presidendil.
Presidendi kantselei püüab igati eirata fakti, et Mittetulundusühingu Eesti Euroopa Liikumine registriosakondade keskandmebaasis figureerib minu nime kõrval ka president Toomas-Hendrik Ilvese oma.
Ka Reformierakonnaga olin seotud üle kümne aasta. Aastatel 1997-2007 olin juhtivatel kohtadel nii välissekretärina kui ka Naiste Ühenduse juhatuses.
Võlad sain päranduseks eelmistelt juhtidelt. Imelik, miks nad kardavad tulla tunnistajateks ja mitte ainult nemad, vaid ka prokurörid. Eks aeg ja kannatus paneb kõik paika, kuigi neli aastat on pikk aeg.
Samas olen saanud sellise elukooli, mida pole andnud isegi varasemad diplomid, ei Tartu Ülikoolist ega Eesti Diplomaatide Koolist.