Linnuteel võib olla seniarvatust rohkem eluks sobivaid planeete

Kuue aasta pikkusel uuringul leidsid astronoomid, et Linnutee 200 miljardist tähest suurel osal on planeedid, mis sarnanevad meie süsteemi Maale, Merkuurile, Veenusele ja Marsile, edastab AFP.

Teadlaste arvates on meie galaktikas miljardeid tähesüsteeme, kus on planeedid ning mis asuvad nii-öelda elukõlbulikus tsoonis.

Šotimaa St. Andrewsi ülikooli teadlane Martin Dominik sõnas, et isegi siis, kui elu oleks igas süsteemis vaid ühel planeedil, oleks eluks sobivate planeetide hulk ikkagi väga suur.

«Siiani ei ole me mõnel teisel planeedil elu leidnud. Meie planeet võib olla unikaalne, kuid kui vaadata asja laiemas perspektiivis, siis on see ebatõenäoline,» lausus Dominik.

Ta lisas, et on teada väike arv eksoplaneete, kus elu oleks võimalik, kuna seal on sobiv keskkond.
Teadlased uurisid nüüd Linnuteed gravitatsionaalse mikroläätse tehnika abil, otsides uusi eksoplaneete.

Selle tehnika abil saab teha kindlaks, kuidas tähe ja selle ümber tiirleva planeedi ühine
raskusjõuväli võimendab kaugemal oleva teise tähe valgust, nagu tegemist oleks läätsega.

Uurijate arvates võib olla planeete 1,6 korda rohkem kui tähti ning väikseid planeete on enam kui suuri planeete.

Tavapärastelt uuritakse planeete jälgides nende mõju ematähele või siis, kas varjab tähest
mööda liikuv planeet tähe valgust.

Mikroläätse tehnika eeliseks on see, et võimaldab kergemini avastada just väiksemaid planeete.

«Varem arvasime, et Maa on meie galaktikas ainulaadne. Nüüd aga oleme veendunud, et
Linnuteel on veel miljardeid meie Maa sarnaseid planeete,» lausus uuringus osalenud astronoom Daniel Kubas.

Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas.

Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200–400 miljardist tähest. Tegemist on spiraalse hiidgalaktikaga, mille keskel on must auk.

Päike paikneb Linnutee galaktika ühe spiraalharu sisemisel serval 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast.