Saksamaa Max Plancki instituudi teadlase Peter Damerowi kinnitusel näitas sumerite kivitahvlite uurimine, et need iidsed inimesed võisid juua alkoholivaba õlut.
Sumerlased jõid alkoholivaba õlut?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
20. jaanuar 2012, 10:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Damerow lisas, et siiani on üsna vähe andmeid sumerite viljajoogi ja selle tegemise tehnoloogia kohta, edastab Discovery News.
«Kuna Mesopotaamiast on üsna vähe arheoloogilisi leide sumerite joogivalmistamise kohta, siis ei saa me öelda, et tegemist oli alkoholi sisaldava viljajoogiga,» selgitas uurija.
4000 aasta vanustel kivitahvlitel on viiteid odra, kaera ja linnaste kohta, mis viidi sumerite õlletegemiskodadesse. Ka on sumeritel Nikasi hümn, mis pärineb umbes 1800. aastast eKr. ning milles ülistatakse kääritatud jooki.
Kuid samas puuduvad täpsed kirjeldused, kuidas jooki valmistati.
Õlleajaloolaste sõnul põhineb sumerlaste õlu hoopis leival. Nad valmistasid kõigepealt leiva, sumerite keeles «bappir», mille põhjalt hiljem jook tehti.
Damerow lisas, et kivitahvlite kirjutised seda ei kinnita ning see väide põhineb vaid leitud viljajäänustel ja pottidel.
Saksamaa Technische Universität Müncheni teadlased koos õlletegemise ekspertidega viisid Süürias Tall Bazis läbi rea katseid, uurimaks, kuidas võisid sumerid õlut valmistada.
Eksperimendid andsid kääritatud joogi, mis näitas, et tänapäeva õlletegemise meetodite abil saab teha jooki, mis võis olla sumerite õlle sarnane.
Damerowi arvates ei andnud Tall Bazi eksperimendid siiski täit selgust sumerite õllevalmistamise kohta.
Sumeri riik asus praeguse Iraagi kaguosas. Tegemist oli ühe vanima kõrgkultuuriga, mis sai alguse umbes 3500 eKr.
Sumerlastel oli kiilkiri, mis võib olla maailma vanim kiri. Sumerist pärinevad ka ratas ja tellised.