Vene teadlase sõnul avastas ta Veenusel elu märke

Venemaa kosmoseuuringute keskuse astronoom Leonid Ksanfomaliti analüüsis fotosid, mida tegi Vene uurimissond 1982. aastal Veenuse uurimismissiooni ajal.

Veenus on Maaga enam vähem ühesuurune, kuid seda planeeti ümbritseb tihke süsinikdioksiidi sisaldav atmosfäär. Pilved koosnevad väävelhappest.

Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam kui Maa oma. Veenuse atmosfääri rõhk on üheksa megapaskalit, Maal on selline rõhk ookeanides ühe kilomeetri sügavuses. Temperatuur planeedi pinnal on 480 kraadi.

Teadlased ei ole Veenust kunagi pidanud planeediks, kust võiks elu märke leida.

Ksanfomaliti sõnul nägi ta fotodel objekte, mida saab seostada eluga.

«Mis, kui me unustaksime ära praegu kehtiva teooria, et Veenusel ei ole elu. Võib oletada, et fotodel nähtavad objektid viitavad elutegevusele,» kirjutas Vene teadlane väljaandes Solar System Reserach artiklis.

Ta lisas, et tema nähtud objektid ilmusid, olid mõne hetke olemas ja siis kadusid. Selliseid objekte märkas teadlane mitmel fotol.

Ühes varasemas uuringus oletati, et kunagi võis Veenuse pinnal olla vett ning kliima oli seal Maaga üsna sarnane. Siis aga saabus oletatavalt vulkaanipursete tekitatud katastroof, mis kõik hävitas.

Ametliku teooria kohaselt ei ole Veenusel vett vähemalt pool miljonit aastat.

Alates 2005. aastast on Veenust uuritud Venus Express uurimisaluse abil. Selle projektiga seotud teadlaste sõnul ei ole nad Veenuselt elu märke leidnud. Samas ei ole nad ka välistanud, et kunagi võidakse sealt elu leida, kas või mikroskoopilist.

Teadlased analüüsivad kasvuhoonegaaside tekitatud katastroofi, mis muutis Veenuse kunagi elukõlbmatuks.