Nõia-Ints valmistub oma elulugu kirjutama

«Mul on tõesti selline plaan, et tahan kirjutada endast raamatu. Ja nüüd otsin abilist, kes mind selles osas aitaks,» pajatab staarnõid ning lisab: «Mötle, tegelikult oleks tohutult palju neid, kes seda lugeda tahaks ning kindlasti ka osta! Sellega teeniks ka räigelt pappi! »

Miks sa ise ei kirjuta?

Ma ise ei oskaks seda nii õigesti ehk kirjutada.

Kas raamat algaks sinu lapsepõlvest?

Kindlasti. Mul on väga hea mälu ja mäletan lapsepõlvest nii mõndagi. Näiteks seda, kui läksin Võrus null klassi. Mäletan tollest ajast isegi inimeste hääli, sõnu mida poistega vahetasime ja kõiki nägusid ja nimesid.

Kui keegi koolikaaslastest vastu tuleks, tunneksin nad kas või hääle või hoiaku järgi ära. Kuigi jah, hääl võib olla pisut aastatega muutunud.

Kindalsti räägiksid mahlakalt ka oma vanglaastatest?

Loomulikult! Räägiksin sellest väga ausalt.

Räägiksin ka vangidele riigi poolt määratud sotsiaaltöötajatest, kellest tegelikult mitte mingit kasu pole. Nad ei aita vange tavaellu naasta mitte mingil moel, teevad asja ainult hullemaks.

Sotsiaaltöötajad käituvad eksvangidega väga valesti! Abi asemel tekitavad nad hoopis stressi ja viha.

Mina juba tean, mis pikalt vangis istunud mehi tegelikult aitaks. Sellest räägiksin oma raamatus ilma keerutamata ja väga ausalt.

Kes võiks olla sulle raamatu kirjutamisel abiks?

Mõni põnev kirjanik kindlasti. Olen saatnud mitmele kirjanikule juba ka järelpärimise. Üks nendest oli sõbra õhutusel  Miina Hint, kellelt olen ka vastuse saanud. Ta oleks huvitatud, aga soovib et kirjutaksin endast pisut pikemalt.

Kas Kaur Kender poleks sobivam?

See meeldiks kohe väga! Tema tabaks kindlasti õige noodi ära ning kirjutaks mahlakalt ja rämedalt ja ausalt.

Seega armsad sulesepad, üleskutse teile!

Staarnõid Ints otsib endale varikirjanikku, kes aitaks tal kaante vahele saada värvika eluloo.