Prantsusmaalt leiti Esimese maailmasõja aegne pommivarjend

Tee-ehitusprojekti eelselt väljakaevamisi teinud arheoloogid leidsid sellest 21 Saksa sõduri jäänused, kes hukkusid tunnelit kahjustanud pommide tekitatud varingu tõttu, edastab AFP.

Väljakaevamistel paljastunud 125-meetrine tunnel meenutas arheoloogide sõnul Itaalia kuulsat Pompeiid, mis mattus vulkaanituha alla.

Prantsusmaalt leitud tunnel täitus plahvatuse järel mullaga ning sõdurid lämbusid.

Ligi 100 aastat hiljem olid nende surnukehad selles asendis, kuidas nad surid.  Näiteks üks sõduritest istus pingil, üks lamas voodis ja kolmas oli trepi juures looteasendis, jäädes sinna ilmselt pärast tabamust.

Lisaks sõdurite surnukehadele, leiti ka palju asju: kaitsekiivreid, saapaid, relvi, alkoholipudeleid, prille, rahakotte, piipe ja märkmikke.

Tunnelis oli ka kitse skelett. Oletatakse, et sõdurid said kitselt värsket piima.

Arheoloogide sõnul on inimjäänused ja asjad hästi säilinud, kuna nende juurde ei pääsenud õhku, niiskust ega valgust.

«Metallesemed on roostes, puu ei ole mädanenud  ning säilinud on isegi ajalehti, mis on lugemiskõlblikud,» sõnas väljakaevamisi juhtiv arheoloog Michael Landolt.

Selles pommivarjendis hukkunud kuulusid Saksa keiserliku armee 94. jalaväerügementi. 18. märtsil 1918. aastal tulistas Prantsuse armee sakslaste pihta, kes varjusid maa alla.  Kolm järjest tehtud lasku selle pommivarjendi ühe osa pihta lõhkus seina. Maa alla mattus ühtekokku 34 sõdurit ja kümme sai kannatada.

Õhtul püüdsid sakslased oma relvavendi päästa. Varisenud varjendist leiti kümmekond surnukeha ning kaks ellujäänut. Need kaks surid hiljem haavadesse.

Raskete tingimuste tõttu ülejäänute otsimine lõpetati ning 21 sõdurit jäid kuni nüüdseni maa-alla.

Esimene maailmasõda kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918.

Esimest maailmasõda tuntakse kui kaevikusõda, seda eelkõige läänerindel. Selles sõjas hukkus üle üheksa miljoni inimese.

Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi ja toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt.