Kiviajal praegustel Euroopa aladel elanud hõimud jõudsid Põhja-Ameerikasse esimestena, ennetades hiljem põlisrahvaks saanud ja Siberist pärit sisserändajaid 10 000 aastaga.
Kiviaja «eurooplased» olid esimesed, kes Põhja-Ameerikasse jõudsid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
1. märts 2012, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See teooria põhineb arheoloogilistel leidudel, mille vanus on 19 000 – 26 000 aastat, kirjutab Discovery News.
Arheoloogide sõnul on Põhja-Ameerikast leitud esemed sarnased sellistega, mida on leitud ka Euroopast.
Kõik iidsed asjad leiti USA kirdeosast.
Leid esitab väljakutse seni kehtinud seisukohale, et esimesed Euroopast pärit inimesed, kes Uude Maailma jõudsid oli maadeavastaja Kristopher Columbus ja tema kaaslased.
Varem on USA aladelt leitud 15 000 aasta vanuseid tööriistu ja juba siis kerkis küsimus, kas kiviaja eurooplased võisid jõuda Põhja-Ameerikasse.
Teooriale lisab usaldusväärsust ka fakt, et USAst leiti 1971. aastal kivist nuga, mis oli tehtud vaid Prantsusmaal leiduvast kivist.
USA Smithsonian Institutioni uurija Dennis Stanford ja Exeteri ülikooli teadalane Bruce Bradley on veendunud, et kiviajal Euroopas elanud inimesed liikusid Põhja-Ameerikasse jääaja perioodil üle jäätunud Atlandi ookeani.
Jääaja kõrgpunktis kattis jää seitsme miljoni ruutkilomeetri suuruse ala Atlandi ookeani põhjaosas, moodustades kahe mandri vahelise ühendustee.
Kiviaja nomaadid toitusid oma teekonnal hüljestest, pingviinidest ja merelindudest. Nad läbisid 2400 kilomeetrise teekonna.