:
Anne Veski lõi oma värske plaadi laulude saatel tantsu
REKLAAM
Teie viimasest uute eestikeelsete lauludega plaadist on möödas kuus aastat. Miks nii palju?
Päris nii ei saa öelda, sest eelmise aasta sügisel ilmus ju «Anne Veski Live», kuid kui võtta stuudioplaatide koha pealt, siis oli kuue aasta tagune «Lootus» küll viimane. Olen vaadanud, et tegelikult on mul Eestis üllitatud plaate üle aasta ja samamoodi ka Venemaal. Olgu siis tegu kogumiku või uue stuudioplaadiga.
Mille poolest on «Ingleid ei...» teie jaoks oluline?
Sest osa neist on lihtsalt head laulud, teisi on rahvas kontsertidel nõudnud ja küsinud, et miks seda plaadil pole.
Ettekandele tuleb isegi «Kerjuse laul» Boris Kõrveri operetist «Ainult unistus»?
See oli minu enda suur soov, et see peab kunagi lauldud saama, minu isale meeldis see väga. Sest kui eestlastel on kodupeod, siis ju ikka lauldakse, ning isa oli alati peo hing, kes, akordion käes, võttis ikka selle laulu üles.
Üllatusena on nimiloo «Ingleid ei...» sõnade autor Elmari raadio peatoimetaja Owe Petersell.
Tegu on meie esimese ühistööga. Kinkisin talle kunagi plaadi NTV saatesarjas «Sina oled superstaar» minu esituses kõlanud venekeelsete lugudega ja ütlesin, et kui sulle mõni neist meeldib, kirjutad võib-olla eestikeelsed sõnad. Mõne aja pärast vastas ta, et nii kui kuulis seda laulu, nii ka sõnad kohe tulid. Ju siis oli määratud, et tema peab need sõnad kirjutama.
«Laulu uskmatust Toomasest» sõnad pärinevad ajakirja Naised peatoimetaja Inga Raitari sulest?
Tahtsin sellele laulule lõbusat teksti ja kuna teadsin, et Inga Raitar on neid ennegi kirjutanud ja mis suust suhu liikudes tuntuks saanud, siis pakkusingi talle. Tahtsin miskit nutikat ja huumoriga. (Laul jutustab Toomasest, kes armastusse ei uskunud, kuid lõpuks selle siiski leidis – toim.)
Nüüd olete ka ise laulutekste kirjutama hakanud?
Noh, see meenutab siiski tõlketööd, sest kui olen mõnd lugu laulnud vene keeles, siis on ju sõnum teada ning see hakkab peas ise eesti keeles ketrama. Vahel olen istunud näiteks lennujaamas ja kui midagi teha pole, pannud klapid pähe, istunud ja kuulanud. Ning siis hakkabki tulema – võtan pastaka välja ja kirjutan. Olen hiljem suur ümbertegija ka, sest esimese hooga jookseb paberile vaid sisu. Pärast hakkan ilustama ja parandama, luulelisemaks tegema.
Ja eks olen ju vahel varemgi sõnu kirjutanud, esimene neist oli näiteks mu päris esimene laul «Kassipoeg Charlie».
Kui plaadilt «Lootus» oli teie lemmikuks üks Anna Germani tuntuks lauldud laul, siis milline pala on uuelt üllitiselt südamelähedasim?
Ikka «Ingleid ei...», ja teine on «Võin öelda». Mõlemad on jube head.
«Võin öelda» jutustab sellest, et arm on möödas?
Ärge hakake nüüd sõnasabast kinni, vaid kuulake meloodiat ja teksti koos! Pole tähtis, kas armastus tuli või läks. Mind need laulud igatahes külmaks ei jäta.
Eile panime plaadi kodus peale ja lõime tantsu kah. Naabrimees tuli külla ja tema kutsus tantsule.
Autor: Verni Leivak Avaldatud: 04. veebruar 2009 kell 00:00
Anne Veski saab kevadel vanaemaks
