Iidsed skandinaavlased vedasid 59 suurt kivilahmakat mereäärsele kaljule alal, mis tänapäeval on Lõuna-Rootsis asuv Kåseberga kaluriküla.
Rootsi Stonehenge?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. aprill 2012, 13:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on Ales stenar (Ale kivid) nime all tuntud megaliitmonumendiga, kirjutab Live Science.
67 meetri pikkuse laevakujulise monumendi moodustavad 59 suurt liivakivi, millest igaüks kaalub umbes 1,8 tonni.
Skandinaavia legendi kohaselt on sinna maetud legendaarne kuningas Ale.
Arheoloogide arvates püstitati see Suurbritannia kuulsat Stonehenge`i meenutav struktuur umbes 1000 aastat tagasi rauaaja lõpul.
Kuid on ka neid arheolooge, kelle arvates võib see iidne monument olla isegi 2500 aasta vanune, pärinedes pronksiajastust ning ei ole matmispaik, vaid observatoorium ning kalender.
«Võime öelda, et Stonehenge`il on noorem õde, mis on temast märksa ilusam,» sõnas Stockholmi ülikooli teadlane Nils-Axel Mõrner.
Mitte kõik uurijad ei nõustus Mörneri seisukohaga.
Mörner ja ta kolleegid uurisid paigas päikese tõusmist ja loojumist suvisel ja talvisel pööripäeval. Nende oletuse kohaselt rajati see kivistruktuur observatooriumi ja kalendrina, mille abil kavandati viljakasvatust ja saagikoristust ning tähistati tähtpäevi.
Samuti leiti, et kivilaeva geomeetria meenutab mõnevõrra Stonehegnge`i oma. Paljude spetsialistide arvates on Stonehenge pronksiajastu kalender.
Mörner käis välja ka teooria, et skandinaavlased said oma Stonehenge´i rajamise idee sellest, et nägid Briti saartel olevat Stonehenge`i.
Pronksiajastu skandinaavlased seilasid pidevalt nii Põhja- kui Lõuna-Euroopa vetes ning külastasid ka Briti saari.
«Idee, et kivilaev võib olla kalender ei ole leidnud toetust akadeemilistes ringkondades,» selgitas Rootsi arheoloog Martin Rundkvist.
Rootsis leidub üsna palju samalaadseid megaliitehitisi, mida tuntakse kui kivilaevu. Enamik neist pärineb Rootsi hilisest rauaajast, mis oli enamvähem 500 – 1000 pKr.
Rundkvisti sõnul on nende puhul tegemist matmismonumentidega.
Süsinikmeetodil uurimine näitas, et Ales stenar rajati millalgi 1400 aastat tagasi ehk siis Rootsi rauaajastu lõpul.
«Ales stenar rajati iidsete meresõitjate poolt, kes kasutasid kivide kohale vedamiseks härgi, köisi, puidust rullikuid ja raudtööriistu ning orje. Lavad olid selles ühiskonnas väga tähtsal kohal ning selle tõttu rajati ka laevakujulisi monumente,» lisas Rundkvist.