Antarktikasse saabus polaaröö

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Concordia uurimisjaam Antarktikas
Concordia uurimisjaam Antarktikas Foto: Wikipedia.org

Mai alguses jättis Antarktika uurimisjaamas töötav teadlastemeeskond päikesega hüvasti, sest seal algas polaaröö.

Teadlased saavad päikest näha nelja kuu pärast, mil sinna jõuab kevad, kirjutab foxnews.com.

Ida-Antarktika liustikul asub Itaalia-Prantsuse Concordia uurimisjaam. Tegemist on ühe eraldatuma paigaga maailmas. See on nii eraldatud, et seda peetakse pika kosmoselennu analoogiks.

Concordia jaamas töötavate uurijate sõnul oleks neil vist lihtsam olla Rahvusvahelises Kosmosejaamas (ISS) kui talvisel ajal Concordia baasis.

Talvel langeb temperatuur väga madalale, enam ei saabu lennukeid ning meeskond on jaamas nagu vangis.

Teadlaste sõnul on nende jaoks kõige raskem päikesevalguse kadumine. Kuigi ümbrus on sama, mõjub pilkane pimedus eelkõige vaimsele tervisele.

«See oli väga romantiline vaatepilt, kui päike viimast korda loojus. Nägin nagu aja lõppemist. Apokalüpsis leidis aset meie silme ees,» lausus uurimisjaama arst Alexander Kumar.

Antarktika uurimisjaamades käib suvekuudel vilgas elu, talvel aga sureb see välja, kuna sinna jääb väga vähe inimesi.

Kosmoseajastu väljanägemisega Concordia uurimisjaam valmis 2004. aastal. Seal saab suveperioodil töötada kuni 75 teadlast. Talvisel ajal on seal tavaliselt 14 uurijat. Temperatuur võib siis langeda kuni miinus 80 kraadini.

Kuigi teadlased uurivad Concordia jaamas kosmost ja atmosfääri, on nad samal ajal ka ise uurimisobjektid.

Arst Kumar uurib näiteks isolatsiooni ja pimeduse mõju inimkehale ja meelele.

Euroopa kosmoseagentuur plaanib saadud informatsiooni ära kasutada pikkade kosmoselendude ettevalmistamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles