Nüüd on selles linnas end päriselt sisse seadnud suur hulk rotte, kes seal laiaulatuslikku kahju tekitavad, edastab BBC.

Linnanõukogu esindaja Thomas Wahmes sõnas, et rotid on hakanud elektrikaableid läbi närima. Üks neist paikadest, kus nad seda tegid, on raudtee juures asuv öisel ajal valgustatud purskkaev. Ka ei ole rottide tõttu mitu foori töökorras.

Samas on irooniline, et turistid külastavad Hamlinit just sealse rotilegendi tõttu.

Hamelini ametliku rotipüüdja Günter Loschneri sõnul on suure rotihulga taga inimtegur.

«Kohalikele ja turistidele meeldib istuda purskkaevu juures ning visata lindudele leiba. Öösiti tulevad rotid lagedale ja söövad leivajäänuseid. Nad liiguvad ka elektrikaablite juures, kus neid ei segata,» selgitas Loschner.

Linnavalitsus püüab rotiprobleemi lahendada nii kiiresti kui võimalik.

Legendi kohaselt uputas vilepillimängija küll Hamelini rotid, kuid linn ei maksnud talle töö eest. Mees meelitas lapsed siis linna lähedale koopasse, kuhu need kadusid.

Vennad Grimmid tegid vilepillimängija loo kuulsaks  1816. aastal, kui muistendite kogumikus «Deutche Sagen» ilmus lugu  «Hamelini lapsed».

Kirjanduskriitikute arvates võib see lugu sümboliseerida keskaegseid laste ristiretki või on 12. sajandil alanud sakslaste itta tungi allegooria.

Keskajal tunti vilepillimeest Surma võrdkujuna ja teda seostati la dance macabre`i ehk surmatantsuga.

Hamelinis tähistatakse igal aastal kuulsa vilepillimängija püha.