Eile teadusväljaandes Science avaldatud artiklis seisab, et Euroopa vanimad koopamaalingud võivad olla tehtud neandertallaste poolt.
Euroopa vanimad koopamaalingud võivad olla neandertallaste tehtud
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
15. juuni 2012, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul pärinevad Hispaania Tito Bustillo koopamaalingud 40 000 aasta tagusest ajast, mil neandertallased Euroopas elasid, kirjutab AFP.
Uurijad rõhutasid, et täiesti kindlad nad siiski ei saa olla, kas vanimate koopamaalingute autoriteks on neandertallased või nüüdisinimesed.
«Euroopas elas 40 000 aastat tagasi, mil need koopamaalingud tehti, nüüdisinimesi ning ka nemad võivad need teinud olla,» selgitati.
Punakasmustadel maalingutel on kujutatud mitmesuguseid loomi, kuid eelkõige hobuseid.
Varem ei ole leitud koopamaalinguid, mida seostatakse neandertallastega.
Teada on, et neandertallased valmistasid ja kandsid loodusmaterjalidest ehteid ning tegid kehamaalinguid, kuid nad võisid ka koobaste seintele joonistamisega tegeleda.
Neandertallane (Homo neanderthalensis) oli Euraasia esiajalooline inimene, kes elas 390 000 – 25 000 aastat tagasi. Elas koobastes, valmistas tööriistu, kasutas tuld, jahtis loomi ja mattis surnuid. Hilised neandertallased elasid viimasel jääajal ning olid karmi kliimaga kohastunud. Niinimetatud klassikaline neandertallane elas 70 000 – 35 000 aastat tagasi. Oli kasvult lühike ja jässakas.