«Ei usu, et asi on rahas, mida Õllesummer nende lavade eest küsib,» arvas festivali pressišeff Reno Hekkonens. «Võib-olla nad lihtsalt ei taha tulla. Nad leiavad, et tegu pole enam väga õllese peoga, seetõttu pole nende osalemishuvi nii suur. Aga see-eest on meil Paulaneri õlleaed, kus on ka oma programm. Õlleaias saab kesvamärjukest rüübata Saksamaalt toodud klaaskannudest.»

A. Le Coq peab oma lava püstipanemist kalliks. «Bilansiliselt ei ole see otstarbekas,» ütles tehase juhataja Tarmo Noop. «Oma programmi ja lava ülalpidamine on väga kallis.» Ta lisas, et rahaliselt jäädi sellega igal aastal järjest suuremasse miinusesse. Üks eemalejäämise põhjus on Noobi sõnul ka see, et Õllesummer hakkas õllefestivali mainet endalt maha pesema, nimetades mitmepäevast pidu lihtsalt summeriks. «Miks me peame tugevalt sponsoreerima üritust, mis isegi oma nimes õlut ei kanna?»

Noop ütles, et arutab festivali korraldajatega kogu kontseptsiooni ja kui õlu saab rohkem fookust, siis ei välista ta edaspidi osalemist. «Soovime propageerida ja arendada õllekultuuri ja kui seda saab festivalil teha, siis osaleme suuremalt.»

Saku õlletehase tegevjuhi Margus Kasteina sõnul on küsimus turundusprioriteedis ja eelarve mõistlikus jagamises. «Meil oli tänavu suur turundussündmus jalgpalli EMi näol, sest Carlsberg on ju meie bränd,» ütles Kastein, kes oli esmaspäeval tagasiteel Kiievist, kus toimus pühapäeval EMi finaalmäng.

«Lisaks sellel oleme esindatud selle suve ühel suurimal muusikasündmusel, 30. juulil toimuval Red Hot Chilli Peppersi kontserdil, ja samuti 20.–21. juulini toimuval Lõuna-Eesti rallil,» selgitas Kastein. Tema sõnul ei ole asi selles, et Saku Õllesummerit alahindaks. Ta tunnistas, et näiteks kümne aasta taguse ajaga võrreldes on festivali programm tugevasti paranenud ja nii pole õlletootjatel enam mõtet korraldajatega eksklusiivsuses konkureerida.

Eraldi lavade puudumisest hoolimata on mõlema suure õllepruulija toodangut võimalik festivalil ikkagi tarbida.