Miks koertele meeldib konte närida?

Varased koerlased hakkasid karjadena elama umbes kaheksa miljonit aastat tagasi, sest koos oli võimalik suuremat saaki saada, edastab BBC.

Evolutsiooni käigus arenesid hundid ja hiljem koerad.

Colombia rahvusülikooli teadlane Joao Munoz-Doran ja ta kolleegid uurisid, miks koerlastele meeldib konte ja liha närida. Nad lõid koerlaste sugupuu, kuhu kanti rohkem kui 300 koeratõugu ja nende vaheline sugulus.

«Võrdlesime erinevaid koeraliike ning seda, kuidas nad toituvad. Klassifitseerisime nad kui karnivoorid, hüperkarnivoorid ehk loomad, kelle toidus on rohkem kui 70 protsenti liha ning omnivoorid, kes söövad nii liha kui taimset toitu,» selgitas Munoz-Doran.

Enamik koerlasi kuuluvad hüperkarnivooride gruppi.

Meeskonna analüüs näitas, et nüüdishuntidele omased koljujooned  - tugevad lõualuud ja lõualihased ning suurenenud lõikehambad – tekkisid siis, kui hakati karjadena elama.

«Kaheksa miljonit aastat tagasi oli praegusel Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika alal vähem metsi ning rohkem aasu. Just sellistel aladel liikusid suured kiskjakarjad. Koos saadi ka end paremini kaitsta,» selgitas Munoz-Doran.

Loomad, kellel olid tugevamad lõuad ning suuremad hambad, olid jahipidamiseks paremad võimalused. Nad andsid need omadused geenidega edasi oma järglastele.

«Liha söövatel ja konte närivatel loomadel arenesid tugevad suu- ja lõualihased. Just need lihased hakkasid tähtsat rolli mängima,» selgitas uurija.

Evolutsiooni käigus arenesid huntidest ja koertest hüperkarnivoorid. Tänapäeva koerte rakumälus on iidsed oskused säilinud ning selle tõttu naudivad nüüdisaja koerad kontide närimist samamoodi nagu tegid seda iidsed eelkäijad.

«Nii hundid kui koerad tunnevad vajadust kasutada oma «tööriistu» - lõugu ja hambaid  - pidevalt. Nad saavad hammustada väga kõvasid asju ning nad naudivad seda,» selgitati.

Koerlaste hulka kuuluvad näiteks rebased, hundid, šaakalid, koiotid ja dingod. Kõik nüüdiskoerad pärinevad hallhundist.