Anu Saagim: kakskeelne laps on tulevikus edukam ja avatum maailmakodanik
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
28. september 2012, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/09/15/1321374t1h99c1.jpg)
Skandaalne glamuuritar Anu Saagim, täisnimega Anu Nataly Saagim-Ratia, on avalikkusele mitmeid kordi kuulutanud, et väärikalt ta vananeda ei kavatsegi.
Anu, kes on nüüd ka Soome telesaate «Tantsi tagumik trimmi» üheks kohtunikuks, suudab oma aega jagada perfektselt ja energiat jääb ülegi. Kuna Anul endalgi on laps, otsustas Buduaar Anu käest uurida, mida arvab tema lapse kasvatamist kakskeelsena. Anu tõi välja nii plussid kui ka miinused.
Kakskeelsus ehk väikelapse kasvatamine kahes keeles kogub Eestis üha rohkem populaarsust. Ka Urmas Sõõrumaa pani oma kaks tütart venekeelsesse lasteaeda, sest tulevikus tagab see neile parema läbilöögivõime elus. Paljud tuntud eestlased otsustavad kakskeelsuse kasuks ja ka Anu Saagim avaldas oma arvamuse.
Anu ise on kahe käega selle poolt, et vanemad kasvataksid oma lapse üles kakskeelsena, miks mitte ka kolmkeelsena. Miks?
«Ah et miks mina seda pooldan? Vastus on ju lihtne. Väikese lapse mälu on palju parem, nad omastavad uusi asju kiiremini. Mul on palju tuttavaid, kes on oma lapse pannud kas siis venekeelsesse või ingliskeelsesse lasteaeda, meil Eestis on mõlemad variandid täiesti olemas.»
«Ka oma lapse puhul kaalusin seda ideed. Kokkuvõttes annab kakskeelsus lapsele suure eelise teiste omavanuste seas. Hiljem kooli minnes, kui enamus lapsed alles alustavad võõrkeele õpinguid ja peavad palju vaeva nägema, on kakskeelsetel lastel lihtsam,» ütleb Anu.
«Isegi kui laps ühel hetkel võib vastu jonnida, siis mõned aastad hiljem on ta oma vanematele väga tänulik, et nad tema elu lihtsamaks tegid. Sel ajal, kui klassikaaslased näevad vaeva võõra keele omandamisega, saab kakskeelne laps tegeleda oma hobidega. Väga tõenäoline on ka see, et kakskeelne laps on tulevikus teistest omaealistest edukam ja ka palju avatum maailmakodanik.»
Kakskeelsuse miinus? Anu sõnul võib see endaga kaasa tuua raskusi kooli sisseastumiskatsetega.
«Kahjuks on jah nii, et laps, kes juba enne esimesse klassi minekut oskab rääkida mitut keelt, ajab need kirjapildis algul segamini ja see on väikese lapse puhul täiesti arusaadav. Kahju, et hindamiskomisjoni liikmed, kes lapsi kooli vastu võtavad, seda ei mõista. Just etteütlusega ongi probleemid tekkinud, sest mitut keelt rääkida oskav laps teeb algul rohkem grammatilisi vigu.»
«Ühe minu tuttava laps jäi tänu sellele päris mitme kooli ukse taha ja see on väga tobe, sest tegelikult oli tegu äärmiselt taibuka ja hakkaja lapsega. Paari aasta pärast oskab tema mitmes keeles ka kirjutada, kui tema klassikaaslased peavad samal ajal palju rohkem tuupima ja vaeva nägema. Seega kokkuvõttes ei saagi vist öelda, et kakskeelsusel on miinus, pigem ütleks, et nende tulevik on kindlasti põnevam.»