Teadlased lahendasid 500 aasta taguse mõrvamüsteeriumi

Firenze valitseja Lorenzo de Medici õukonnas elanud müstik ja filosoof Giovanni della Mirandola jäi 1494. aastal järsku haigeks ja suri, edastab Daily Mail.

Nii Mirandola kaasaegsed kui ka hilisemad juhtumi uurijad olid arvamusel, et mees mõrvati.

Mirandola sai kuulsaks oma filosoofiliste väidetega juba 23-aastasena. Tema kuulsaimaks teoseks ja renessanssi manifestiks peetakse traktaati « De hominis dignitate oratio».

Mees aga suri ootamatult 31-aastasena. Koos Mirandola surnukehaga leiti ka tema väidetava armukese Antonio Ambrosini surnukeha.

Möödunud aasta juulis said Bologna, Pisa ja Lecce ülikoolide teadlased loa kahe mehe kirstud avada ja nende jäänuseid uurida.  Teadlastele tulid appi ka kriminalistid.

Inimjäänuste uurimisel kasutati biomolekulaartehnoloogiat ja skaneerimist, kuid ka DNA-analüüsi.

Teadlased leidsid meeste luudest sinna ladestunud arseeni jäänuseid, mis lubab oletada, et Mirandola ja ta kaaslane mürgitati arseeniga.

Lisaks arseenile oli inimjäänustes tavapärasest rohkem ka elavhõbedat ja pliid.

Uurijate arvates võisid filosoofi tappa inimesed tema lähikonnast, kes mehe harjumusi hästi teadsid.

Giovanni Pico della Mirandola tuli Lorenzo de Medici Firenzes asuvasse õukonda 1486. aastal.  Õukonnas saavutas ta menu eelkõige oma platonistliku filosoofia ja idamaade müstikaga.

Mirandola sai kuulsaks ka oma hea mälu ning paljude keelte, sealhulgas ka kreeka, aramea ja araabia keele oskusega.

Ajaloolaste andmetel oli Lorenzo di Medici poeg Piero de Medici vaimult särava Mirandola peale kade ja käskis ta kõrvaldada.

Lisaks võis filosoofi surmas mängida rolli ka tema sõprus dominikaani munga Girolamo Savonarolaga, kes oli Medicide vaenlane.

«Ajaloodokumendid ja meie värske uuring lubavad oletada, et Piero de Medici andis käsu Mirandola mõrvata,» selgitasid uurijad.

Teadlaste sõnul võis otseseks mürgitajaks olla Piero de Medici erasekretär Cristoforo da Calamaggiore.

«Mirandola surma uurimise dokumentides seisab, et Calamaggiore andis filosoofile enda sõnul ravimit, kuna mees põdes mingit haigust,» laususid uurijad.

Mirandola jäänuste uurimine näitas, et filosoof oli üle 180 sentimeetri pikk ja jõuline. Tema kaasaegsete maalidel on meest tavaliselt kujutatud lühikest kasvu oleva ja kõhnana. Lisaks oli tema kolju tavapärasest suurem.