Eesti Naine sai sünnipäevasokid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti naistes on palju jõudu ja väge. Eesti naine – jalad maas.» Nii tutvustab Eesti Naise peatoimetaja
Aita Kivi väljaande 85. sünnipäeva puhuks valminud maasikamustriliste sokkide tallaalust teksti.
Kivi leiab, et praegusel ajal iseloomustab see lause tugevaid Eesti naisi kõige paremini. Lisaks on sünnipäeva puhul värskelt trükist tulnud Eesti Naise raamatusarja uusim teos – Hille Karmi novellikogu «Midagi head», mis räägib erinevas vanuses tavalistest Eesti naistest.
«Need on naised, kes oskavad enda ümber head märgata, ükskõik mis olukorras nad on,» tutvustab Kivi 25 loost koosnevat teost. «See on suhteliselt ruttu loetav, liigsete vormimängudeta ja lihtsas keeles, aga need lood tõesti toimivad ja sisendavad head meeleolu.»
Kuigi Kivi on Eesti Naise peatoimetaja olnud vaid neli kuud, on ajakiri tema elus alati tähtsal kohal olnud.
«Ma palusin, et mulle seda ette loetaks juba nii väikese lapsena, kes ise veel lugedagi ei osanud,» meenutab naine, keda tollased lasteajakirjad külmaks jätsid. «Teismeeas oli oluline see, et seal olid moed ja lõiked, sest ma olin suur õmbleja ja isetegija, ning samuti oli huvitav lugeda ilukirjanduslikku osa.»
Mehedki loevad
Läbi õnneliku juhuse ilmus ka Kivi esimene luuletus 1982. aastal just toonase Nõukogude Naise kaante vahel.
Ning tänavuse aasta algusest, pärast aastatepikkust kogemuste omandamist nii Anne tegevtoimetajana, Kodukolde kui ka Kodukirja peatoimetajana sai temast Eesti Naise peatoimetaja.
«See ajakiri tundus juba ammusest ajast kuidagi huvitav ja omane, aga selle peale ei oleks ma uneski osanud tulla, et mina seda kunagi juhin,» meenutab Kivi oma üllatust.
Kõik Eesti Naises töötavad naised hoiavad peatoimetaja sõnul väga kokku. «See väljaanne annab kollektiivile erilise väe,» leiab ta. «Võin öelda, et see toimetus ja ajakiri on ka mind ennast muutnud.» Üldse kuulub ajakirja toimetusse 11 naist, aga Nõukogude Naise ajal töötas seal ka üks mees – Gustav German oli toimetuse fotograaf 27 aastat järjest.
Kivi sõnul ei oleks neil ka praegu meeskolleegi või meeskolleegide vastu midagi. «Võib-olla oleks see päris tore, sest ta juhiks tähelepanu asjadele, mida märkavad ainult mehed,» tõdeb peatoimetaja ja lisab, et tegelikult loeb nende naisteajakirja ka arvestatav hulk mehi. «Kuid kui võrrelda Eesti Naist teiste naisteajakirjadega, siis meie ei ole nii Tallinna-kesksed ja meie ajakirja loevad igas vanuses inimesed üle Eesti.»
Retseptid alati olulised
Lugejate lemmikuteks on ajakirja suunaja kinnitusel rubriigid Eesti elust ja isikupärastest inimestest, ning nooremate lugejate seas on menukad käsitöörubriigid.
Küsimusele, miks Eesti Naise vahelt lõikelehed ära kadusid, vastab Kivi, et spetsiaalse mustriga lehtede tootmine läks liiga kalliks ning praegu ei ole ajakirja mahukamaks muutmiseks võimalusi. «Aga alati võib ju loota, et kunagi tulevikus tehakse mõni vahva koostööpakkumine ning lõikelehed tulevad tagasi,» räägib ta.
Lisaks õmblemisele meeldivat Eesti naistele ka süüa teha, sest toiduretseptid on ajakirjas alati olnud olulisel kohal.
Eesti Naine
• Ajakirja praegune tiraaž on 29 000. Rekordtiraaž ehk 225 000 eksemplari tehti 1989. aastal.
• Esimene peatoimetaja oli Helmi Mäelo, kelle eestvedamisel tähistati 1922. aastal Eestis esmakordselt emadepäeva, juhtus see Uderna koolimajas.
• 1952. aastal muudeti ajakirja nimi Nõukogude Naiseks, millest sai kohaliku originaalse moekunsti esimene levitaja.
• 1989. aastal sai väljaanne tagasi algse nime.
• Eesti Naise juubelisokke saab osta Suva sokipoest.
Allikas: Eesti Naine