Arheoloogide kinnitusel oli Egiptuse vaarao Ehnaton androgüün, hoolimata sellest, et ta sigitas vähemalt kuus järeltulijat.
Arheoloogid: vaarao Ehnaton oli androgüün
Ehnatoni kujutavad reljeefid ja skulptuurid on siiani arheoloogidele peamurdmist andnud, kirjutab LiveScience.
Yale`i ülikooli teadlane Irwin Braveman analüüsis mitmeid Ehnatoni kujutavaid reljeefe ja kujusid. Lisaks pakkus talle huvi, miks seda vaaraod on alati kujutatud munakujulise peaga.
«Arvan, et see vaarao kannatas geneetilise haiguse käes, mille tõttu ta keha tootis rohkem naissuguhormoone kui meessuguhormoone. Ta pea oli munakujuline, kuna väikelapsena ei kasvanud ta koljuluud õigesti kokku,» leidis uurija.
Ta jätkas, et vaarao nägi välja nagu androgüün.
«Ta keha oli väga naiselik, laiad puusad ja mehe kohta küllaltki suured rinnad. Kuid tal oli mehe suguelundid ja teada on, et ta sigitas vähemalt pool tosinat ametlikku last,» lisas Braveman.
Arheoloog Donald Redfordi arvates kannatas Ehnaton Marfani sündroomi käes, avaldub väga pika kasvu ja mitmete organite kaasasündinud haigustena.
«Ehnatonil võis olla veel mitmeid pärilikke haigusi peale Marfani sündroomi, sest Vana-Egiptuse vaaraod abiellusid oma õdedega,» lausus Redford.
Mitmed teised arheoloogid on Ehnatoni kummalise kehakuju põhjusena välja pakkunud Fröhlichi tõve ehk adiposogenitaalset düstroofiat, mis avaldub meestel naiseliku rasvkoe ja ka steriilsusena.
Samas on aga teada, et Ehnatonil oli kuus tütart.
Bravermani sõnul saab lisaks Frölichi tõvele välistada ka günekomastia, mis on ühe või mõlemapoolne rinna suurenemine meestel.
Uurija soovitas teha Ehnatoni sugulaste leitud muumiatele DNA-testi.
«See aitaks kindlaks teha selles suguvõsas esinenud geneetilised haigused. Kuid see on kindel, et geneetilisest haigustest tingituna oli see vaarao androgüünse välimusega,» lisas Braverman.
18. dünastia vaarao Amenhotep IV muutis oma Ehnatoniks. Ta oli esimene vaarao, kes kehtestas ühe jumala, Atoni kultuse. Ta oli abielus kuulsa Nofretetega.