Anna-Maria Galojani uus kirg on maalimine
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
3. september 2009, 17:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/09/02/229495t1h719a.jpg)
Suvel avastas noor politoloog, Anna-Maria Galojan, oma vahepeal unaruse jäänud kire - maalimise.
«Polnud sellega tegelenud juba pea kümme aastat. Lihtsalt polnud soovi ega inspiratsiooni,» pajatab kaunitar. «Sel suvel, vaadates Viimsis merd tundsin, et mulle see vaatepilt nii meeldib, et tahan seda ka jäädvustada. Aga mitte oma Canoni või Nikoniga, vaid oma kujutlusvõime ja näputööga. Algas minu romanss maalimisega.»
Mida maalimine Sulle annab?
Maalimine teeb hinge vabaks. Kuna mulle meeldib eriti maalida just merevaateid, olgu hommikul või hilisõhtul, siis suvi on selleks parim aeg. Samas, horoskoobimärgina kalad, armastan vaadata merd aastaringselt. Meri on alati erinev, kunagi ei korda end... Ka kalad on väga vastuolulised, kuna üks alati ujub paremale ja teine vasakule.
Kas Sinust võib saada kunagi kuulus kunstnik?
Ma ei pretendeeri kunstniku tiitlile, maalin vaid enda jaoks. See pakub mulle meeldivat vaheldust. Usun, et mõne kunstilise harrastuse omamine, mis mõjub inimesele positiivselt, on lausa hädavajalik meie stressirohkes elus. Pingeid tuleb maandada. Mina ammutan maalimisest väga tugevat ja samas head energiat ka muudeks tegemisteks. Võin öelda, et naudin naasmist oma kunagise armsa tegevuse juurde täiega.
On Sul veel midagi põnevat hetkel teoksil?
Varsti saab valmis ka minu raamat, mida olen kirjutanud viimased 3-4 kuud.
Millest see pajatab?
Kohe, kui on valmis räägin kindlasti põhjalikumalt. Tööpealkiri on «Kuidas nad varastasid minult miljoni… ». Miljoni all on mõeldud eelkõige ideid, võimalusi, aega ja lõppude lõpuks ka kõiki minu hävinenud närvirakke.