Disko + punk + elektro = Chungin & Strap-On Faggots ehk lavafenomen

Karismaatilise juhtfiguuri, Jõhvist pärit Chunginiga eesotsas ning punki ja diskot ja elektrot sünteesiva bändiga teda power’iga toetamas, on neist üha rohkem räägitud.

Nüüd jõudis viisik koosseisus vokalist Chungin, kitarristid Eerik ja Kyberkaru, bassimees Urb ning trummar Mr. J eelmisel nädalal omanimelise debüütplaadini.

Bänd alustas tegevust 2004. aastal ja mingis mõttes on see plaat kogu loomeperioodi kokkuvõte. Mõned palad, nagu «Tight Jeans» või «Dogshit City», olid olemas juba enne bändi formaalset moodustamist. Ilmus see plaat bändi enda plaadifirma Satisfactory Records alt, millest me kindlasti veel tulevikus kuuleme.

Samuti on viimaseks uudiseks Chungini & The Strap-On Fag­gotsi kandideerimine MTV Euroopa muusikaauhindade jagamisel kui parim Baltikumi artist. Teiseks kandideerijaks Eestist on Popidiot.

Teeme bändiga juttu ja teeme seda nende tagalas, Urbi Pääskülas asuva vanematekodu keldrisse rajatud prooviruumis. Pääskülla sõidame elektrirongiga, nagu õige on. Küsin, kas see rongisõit on nagu mingi rituaal enne proovi. Chungin leiab, et on vist jah.

Kuid enne veel, kui päriselt prooviruumi jõuame, võtame Pääsküla poest mõned õlled. «Tegelikult on plaan endale varsti ka uus prooviruum otsida, sest õhtuti ei taha väga lärmi teha, kuna inimesed on kodus,» räägib Chungin.

Prooviruumi jõudes ootab bändi üllatus – plaadid on tehasest kohale jõudnud, tutikad. Pappkast on põrandal diivani ees, sada plaati sees. «Ah, mis meil on viis sellist karpi või,» küsib Chungin teistelt. Jah, vastatakse. «Kurat, nende otsas istume me veel kaua,» pillab keegi lõbusa fraasi.

Noore disaineri Elina Kasesalu kujunduses kohtuvad plaadiümbrisel 1920ndate stiilis sürrealistlik fotomontaaž ja psühhedeelsemad või newage’imad elemendid. Kujundusega on kõik rahul ja rõõmsad.

Plaati kuulates hakkab kõrva, et elektroteemat on kuidagi vähe. Arvestades bändi tuntuimat lugu, elektrotempos «Zehn Jahre Alti», siis mõningane eelhäälestus sellele mul oli. Chungin seletab, et elektro-EP ilmub neil kevadel – mõned lood selleks on valmis, mõnda tuleb veel nokitseda.

Chungin & The Strap-On Faggots nimetab ennast elektroambitsioonidega kitarribändiks ja sellel plaadil ollakse n-ö kitarrikesksemad. «Tahtsime hoida ühtlasemat joont, ei hakanud elektroasju siia segamini panema,» räägib frontman.

Kuid traditsioonilisest punkbändiorgaanikast on asi siiski kaugel. On need muusikariistad parasjagu sellised nagu nad on, kütab «sträpakas» ikkagi tantsumussi.

Kuulake nende biiti. «Muusika funktsioon on inimesed tantsima panna ja kui inimesed tantsivad, siis on asja ette läinud» ja «Diskobiit on ennast nagu rohkem õigustanud, kuidagi kehasõbralikum», poetab Chungin kaks lauset, millest viimase ajal ta itsitab. Tavalisest punkskenes harrastatavast umpa-umpa pogotamisest sai tal kiiresti villand, vaja oli leida uus rütm. See leitigi.

Mulle meenutab Chungini vokaal väga Buzzcocksi, või tähendab siis Pete Shelleyt, Buzzcocksi teist lauljat. Teine võrdlusmoment, mis pähe tuleb, on varajane Röövel Ööbik. Energia, seksikus, edevus, vigurid, virvarr. Kõik need on põhilised eluargumendid ühele heale punkbändile. Diskopunkbändile. Elektropunk... ok.

Nimest, kas räägime ka bändi nimest? «Ei,» arvab Chungin, «ei, pole vaja.» Ja räägib, et kui tal ei ole vahel midagi teha, siis mõtleb ta nimele uusi seletusi välja, mida siis küsijatele jagada, «ei taha ju kogu aeg sama juttu ajada ka». Kyberkaru soovitab võtta nime autopedenduse tähenduses, et kui autovennad tuunivad autosid, siis nemad tuunivad bändi. Keldris. Urbi vanematekodu keldris.

Mr. J ütleb, et eks nimel see Borati-efekt on. Tihtipeale, eriti siis, kui esinetakse koos JMKE- või Vennaskonna-taoliste vanameistritega, ronib mõni purjus, keskeale lähenev rahvuslasekalduvusega rokipeer lava ette ja karjub: «Peded!» Vahel karjutakse ka «Vennaskond!». Tõnu Trubetsky oli ükskord selle pärast bändi ees ka vabandanud.

Selle «Vennaskond!» skandeerimisega on bändil ka üks sisenali, mille märksõnadeks «Tartu», «Peeter Pask» (Nyrok City laulja), «kontsert». Vennaskonda kontserdil küll ei esine, Peeter Pask skandeerib tühja: «Vennaskond!» Nii et kui skandeerite «Vennaskond!», skandeerib «sträpakas» lavalt vastu.

Videod. Youtube’is saab «sträpaka» videoid vaadata küll. Sellised toored DIY-videod, autoriks on fotograafiat õppiv visuaalkunstnik Mr. J. Kõik ka MTV eetris käinud. Nende kuulsaima video «Zehn Jahre Alt» lavastasid aga Balti meedia- ja filmikooli inimesed. Tulid ise jutuga bändi juurde. Bändil polnud selle vastu midagi – video tegemine mõlkus neilgi peas.

Miks vahel lugusid saksa keeles kirjutad, mis sind selle keele juures köidab?

Chungin: «Kuidagi perverssem on.»

Nime teema tuleb sisse ka MTV-lt tunnustust saades. Kandidatuuri käigus on MTV Euroopa oma koduleheküljel bändi nime natuke «korrastanud» ja MTV Balticule igati sobiva Chungin & Strap-On Faggotsi asemel on nüüd Chungin & The Cats of Destiny.

Chungin & The Strap-On

Faggots

«Chungin & The Strap-On Faggots»

Satisfactory 2009