Eile Floridast Kenndy kosmosekeskusest Rahvusvahelisse Kosmosejaama (ISS) suunas startinud kosmosesüstiku Atlantis pardal on 4000 «katsejänest».
Kosmosesüstiku Atlantis pardal on 4000 «katsejänest»
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. november 2009, 07:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks kuuele astronaudile on süstikus veel ka mikroskoopiliselt väikseid usse, edastab sky.news.com.
Hüüdnime Wormonaut (inglise keeles worm –uss) saanud ussid kuuluvad Caenorhabditis elegans liiki. Nende usside abil loodetakse uurida, kuidas kaaluta olek mõjutab elusolendeid.
Nimetatud ussid on läbipaistvad ja paari millimeetri pikkused. See liik on arengubioloogilistes uuringutes laialdasel kasutusel.
Caenorhabditis elegans ja inimesed on 80 protsendi ulatuses geneetiliselt sarnased.
Kosmoselennu ajal katsetatakse usside peal uut ravimit, mis peaks aitama vähendada lihastenõrkust.
Pärast Atlantise Maale tagasi saabumist uurivad kosmoses olnud usse Nottinghami ülikooli teadlased.
Lihast nõrgenemine on astronautide seas levinud probleem.
Lennu STS-129 meeskonda kuuluvad astronaudid Robert Satcher, Mike Foreman, Randy Bresnik ja Leland Melvin.
Atlantise piloot on Barry Wilmore ja komandör Charlie Hobaugh.
Atlantis startis eile kohaliku aja järgi kell 14. 28. Kosmosesüstik saabub Maale tagasi pärast Tänupüha, tuues kaasa ISS-il kolm kuud olnud astronaudi Nicole Stotti.