Mida Jeremy Clarkson arvab koertest?
7. jaanuar 2010, 12:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Populaarne saatejuht ja kolumnist Jeremy Clarkson avaldab oma mõtteid maailma asjadest värskelt eesti keeles ilmunud raamatus «No tule taevas appi!»
Minul on kolm koera. Vaatamata kõigile nendele koerajunnidele, mis nad minu murule jätavad, lakkamatule haukumisele ja haisule, leian ma nende kohalolu meie majas siiski lohutava olevat. Nii et kui mu tütar teatas, et ta tahaks endale sünnipäevaks veel üht, ütlesin ma loomulikult jah.
Mitte väga ammu sai koera kätte kuskil 40 penniga, siis õpetasite ta istuma ja söötsite talle päevas ühe hobusekonservi. Aga enam mitte. Sest nüüd on lisaks tervele rivile tavalistele koertele lisandunud kõikvõimalikud hübriidid, tavaliselt väikese puudlilisandiga siin ja seal.
Ma ei tea, miks. Puudlid on kohutavad õelad olevused. Aga igatahes saab nüüd igaüks endale muretseda kokkerpuudli ja spuudli ja selle, mille on valinud Tiger Woods, Graham Norton ja minu tütar - labraduudli.
Muidugi jõudis ta meie majja nii armsana, kui üldse olla saab, aga 15 minutiga oli ta üsna ärevusttekitavalt kasvanud juba väiksemat sorti muula suuruseks. Nüüd, kaheksa nädalat hiljem, peab ta uksest läbi tulles kummarduma ja ta ei näri kummikuid, nagu ühelt kutsikalt oodata võiks, vaid neelab need tervenisti alla. Mõned inimesed arvavad, et me oleme kogemata ostnud ühe puudelvandi.
Aga ei. Silitage teda ja taipate, et põhimõtteliselt olete ostnud ühe skeleti ümber mähitud hiiglasliku vannitoavaiba. Tegu on esimese lihavaba koeraga. Kui ta on märg, siis haihtub ta täiesti. See on tontlik.
Kui te olete kulutanud koera peale nii palju, siis on päris mõistlik ta ära kindlustada ning nemad nõuavad, et lisaks nimega kaelarihmale peab koera naha alla olema paigutatud ka mikrokiip, mille abil saab looma satelliidi kaudu vajadusel üles leida. Ning nagu minu suureks ärrituseks selgus, ei tohi seda tööd ette võtta suvaline elektrik. Selleks tuleb leida õige veterinaar, kellele tuleb omakorda maksta miljon naela.
Ma pole veel lõpetanud. Tuleb ka arvestada, et disainlaste disainkoerad söövad disaintoitu, mis koosneb üksnes panda kõrvadest ja vaalade kergelt praetud munandikottidest, ning nad vajavad vitamiine ja holistilist tursamaksaõli. Ning muidugi täiesti masinpestavat mürrist tehtud voodit.