Online-intervjuu: vastas Kerli Kõiv

Kas laulu «Walking On Air» videos tagaplaanil asetsevate kaskede metsa pilt on pärit Eestist? Ja kes on sõnade autor?
Jah, need on eesti kased :). Laulusõnad kirjutan alati ise, ka «Walking On Air’i» omad.

Kas lähiajal on plaanis Eestis mõni kontsert anda? Teed ka mingi turnee Ameerikas või ülemaailmselt?
Eestisse tulen esinema nii ruttu kui võimalik. Praegu saime just kogu tiimi korralikult paika, nii et alates augustist hakkame vaikselt tuuritama. Suurt turneed ei tule enne, kui piisavalt publikut on. Ja praegu veel kindlasti pole.

Milline laul on sulle sinu esimeselt plaadilt kõige armsam ja miks :)?
Laulud on nagu oma lapsed. Sa armastad neid kõiki ühtemoodi, aga tead, et mõnel on elus rohkem potentsiaali ja teisel vähem :). Mulle on nad kõik enam-vähem ühtemoodi tähendusrikkad, sest sümboliseerivad erinevaid verstaposte ja õppetunde mu elus.

Kaua järgmist plaati ootama peab ning oled oma stiilis kindel? Millised muutused võivad tulla?
Ma ei tea veel, aga tegelikult ei jõua ma ise ka ära oodata, millal saan uue plaadi kallal töötada. Ma kirjutan lugusid kogu aeg, nii et vaikselt juba tegelen mingis mõttes.

Aga see esimene plaat oli nagu eneseleidmine rohkem. Teine plaat tuleb vähem popp ja rohkem eksperimentaalne. Mul on niiiii palju mõtteid, kuidas kõik kõlama ja välja nägema saab.

Tunnen, et nüüd olen inimesena ja artistina päriselt valmis. Esimese plaadi üle olen ka väga uhke, aga ma tean, et suudan veel paremini teha.

Mitu ja millised lood sa ise kirjutanud oled ja kas oli raske teha valikut, mis lähevad plaadile ja mis mitte?
Ma kirjutasin kõik lood koos kellegagi. Aga sõnad ja meloodia kirjutan ma alati ise. Nii et kindlasti rohkem kui 50% plaadi materjalist on minu kirjutatud.

Valiku tegime 150 loo hulgast, sest kirjutasin selle plaadi jaoks muusikat kokku viis aastat – lugusid oli liigagi palju.

Valikut teha polnud väga raske, see tuli kuidagi iseenesest ja me olime muusika osas peaaegu alati plaadifirmaga ühel nõul.

Kuidas laul «Creepshow» mängu «Burnout Paradise» sattus? Kas said ise valida, et just see läheb? Igal juhul väga lahe on nii populaarses mängus eesti keelt kuulda :D.
Aitäh :). Muusika levitamiseks on mul kirjastaja. Nagu kirjanikel annab keegi raamatu välja, nii ka laulukirjutajatel on esindajad, kes «shoppavad» nende muusikat filmi-, reklaami- jne inimestele.

Kas sa ei karda oma «mina» kaotada selles karmis muusikaäris?
Enam mitte, sest tean nüüd väga kindlalt, kuidas miski kõlama ja välja nägema peab. Varem otsisin vastuseid väljas poolt, nagu inimesed ikka. Nüüd järgin ainult oma instinkte ja teen, mis õige tundub.

Keegi ei austa artisti, kes on kellegi kelgunöör. Aga seda olen õppinud, et asju tuleb ajada alati heaga. Tuleb panna inimesed tundma, nagu nemad oleks olnud sinu idee taga ja oma ego ära unustada. Oluline pole, kes mille eest kiita saab. Oluline on see, mis projektile parim.


Mis sa arvad, kas Ameerikas on paremad võimalused läbilöömiseks kui Eestis? Mille poolest on Ameerika meelelahutusmaailm erinev Eestist?
Oleneb, mis tasemel sa tahad läbi lüüa. Eestis elab poolteist miljonit inimest, seal pole just väga raske tähelepanu võita. Ma olen alati uskunud, et parem ikka tuvi katusel kui varblane peos.
Meelelahutusmaailm pole väga erinev, lihtsalt suurem. Eestis on muusikaäri veel väga lapsekingades ka.

Kuidas sulle meeldis Rootsis elada?
Väga meeldis. Aga ma olin nii noor ja koguaeg üksinda olla ja oma unistuse nimel aastaid töötada, ilma et mingit valgust tunneli lõpus paistaks, oli raske.

Kuna sa kirjutasid loo «Heal», kas saaksid selle laulu lahti seletada?
«Heal’i» kirjutasin ma tegelikult kunagi Eestis olles. Mu süda oli nii murtud, aga ma armastasin kedagi tingimusteta ja just sellest räägib see laul.
«Ma vaatasin sind ja kõik, mis ma nägin, olid ilusad värvid. Sinised ja rohelised toonid viimasteks päevadeks ning roosad ja punased, kui sa oled õnnelik. Need kõik teevad sinust sinu, nii ebatäiusliku aga nii ilusa.»


Kas «They Forgive» tuleb järgmisele albumile?
Ma ei tea, aga kindlasti kirjutan palju materjali koos Krister Linderiga. Kirjutasime temaga ka «Butterfly Cry». Ta on üks mu lemmikinimesi siin maailmas.

Albumis on palju süngust. Kust see tuleb? Miks on albumi nimi «Love is dead» («Armastus on surnud»)?
Minus endas oli kaua aega palju süngust. Raske oli kasvada väikses linnas, kus alati tundus, et inimesed tahtsid elada lihtsalt «okeilt».

Ma pole kunagi tahtnud olla lihtsalt rahul, tahtsin alati olla üli-üli-üli-üli õnnelik ja nutta ja naerda ja näidata oma emotsioone ja unistada suurelt. Tundsin ennast alati väga allasurutuna ja olin mitu aastat sügavas depressioonis.

Tulin sellest paar aastat tagasi välja, aga palju selle plaadi materjalist on kirjutatud sellel mustal perioodil. Selle pärast ka nimi «Armastus on surnud».

Oled Sa kuulnud Samantha Ronsoni remixi sinu loost «Walking on Air» :)?
Jah, Samantha versioon on väga lahe. Ta ise on ka sõbralik ja mängib seda remixi siin igal pool. Olin ühel peol ja ta mängis seda ja siis ma tundsin, kui tänulik ma universumile olen.

Need on ju minu sõnad sellest väiksest friigist tüdrukust suurte unistustega ja nüüd kuulevad seda nii paljud inimesed.

Olen kuulnud, et tegid Good Charlotte'i Maddeni kaksikutega koostööd. Kuidas oli nendega koos töötada? Millised nad on? Mis laule sa nendega tegid? Kuidas laulu valmimise protsess käis?
Ma kirjutasin koos nendega «Beautiful Day», see lugu on albumil ka. Joel ja Benji on hästi heasüdamlikud. Näevad karmid välja, aga tegelikult on hästi õrna hingega. Benji solvub kergesti ja Joel viskab tema üle kogu aeg nalja.

Neil oli loo põhi olemas ja ma tegin meloodia ja sõnad sinna peale. Nad on väga andekad. Kirjutavad palju hip-hop’i ja R'n'B-d. Joelil oli seljas T-särk, mis ütles «I love Hilary» sest ta oli siis veel Hilary Duffiga koos.

Meeste ema on nende assistent ja nad on terve pere oma karjääri heaks tööle pannud, mis pole siin üldse ebatavaline, sest on raske leida inimesi, keda usaldada.


Milline sündmus kogu karjääri jooksul on olnud sulle kõige olulisem?
Tead, kogu see protsess on olnud nii vaevaline ja kõik on nii raskelt tulnud, et mul polegi olnud sellist momenti, kus ma istuks maha ja vaataks, et «Vau!».

Eile juhtus see tegelikult esimest korda, kui salvestasime Yahoo «Who Is Next» lehe jaoks live-esinemist.

Kunagi 16-aastasena vaatasime kogu aeg õega netist neid «Who Is Next» episoode ja karjusime «Kerli, Kerli!» :). Ja nüüd ma olingi seal ja tegingi seda. Küll viis aastat hiljem, aga ikkagi – korraks käis selline jõnks läbi.

Kui palju peaks Su plaat Ameerikas müüma, et see läheks müügile ka mujal maailmas? Millal see näiteks Inglismaal poodidesse jõuab? Ei ole seda veel siinsetes plaadipoodides märganud.
See ei sõltu numbritest. See on rohkem nagu strateegia, et saaks korraga keskenduda promole väiksemal territooriumil.

Säärane süsteem on küll natuke aegunud, sest inimesed saavad uut muusikat internetist. Võtta plaadi materjali nii, nagu see oleks midagi uut, tegelikult enam ei saa. Sellepärast ka plaadifirmade allakäik. Aga Euroopas tuleb plaat müügile millalgi sügisel.

Millised on su suhted isaga täna? Mäletan, et paar aastat tagasi ütles ta su laulude kohta «mõttetu muusika» või midagi sellist, kuidas oskasid sellisest löögist toibuda?
Ma armastan teda alati ja loodan, et ta on õnnelik.

Kas plaadifirma teeb sulle ettekirjutusi ka selles osas kuidas istuda-astuda, riietuda, rääkida, süüa… On/ oleks see sulle vastuvõetav või mässad ka praegu, 21-aastasena reeglite vastu?
Ei tee. Ja just selle pärast võttis mul nii kaua aega, et see plaat välja anda. Ma pole kunagi teinud ühtegi kompromissi, kui asi puudutab mu muusikat, väljanägemist, olekut, videoid või plaadikujundust. Aega läks ja raske oli, aga asja sai :).

Kui ma oleksin lihtsalt kellegi «toode», tunneksin, nagu teeksin kõike valedel põhjustel. Ma tahan lihtsalt luua inimestele midagi ilusat ja tähendusrikast. Midagi, mis kestaks kauem kui 5 minutit.

Kas sa oled nii kuulus, et sind paparatsod jälitavad? Ning mida arvad üldse nendest paparatsodest?
Ei ole nii kuulus. Paparatsod on tegelikult enda valik. Paljud kuulsused elavad siin väga vaikselt ja tagasihoidlikult. Aga need, keda kollaste ajakirjade veergudel näed, helistavad paparatsodele ise ja annavad teada kus nad parasjagu on.

Need igasugused punase vaiba üritused on nii piinlikud. Ma hiilin alati tagauksest sisse, et ei peaks ennast tutvustama ja naeratama. Keegi ei tea veel, kes ma olen ja ma olen liiga tagasihoidlik, et ennast igale poole toppida.


Kuidas tuled toime ja mida arvad negatiivsest kriitikast?
Oleneb, kui konstruktiivne see on. Ükskord kirjutasin negatiivsele muusikakriitikule tänukirja, sest tal oli õigus.

Aga ma olen ju ka lihtsalt inimene, nii et kriitika teeb ikka haiget. Eriti siis, kui inimesed kirjutavad, et olen lihtsalt kellegi kokku pandud ja välja mõeldud toode, sest fakt, mille üle ma kõige uhkem olen, on see, et ma olen alati teinud ainult asju, millesse usun. Ja see on väga raske olnud.

Kas siis, kui võitsid laulukaruselli, oskasid arvata, et jõuad nii kaugele?
Ma olen alati teadnud mida ma tegema hakkan ja kuhu välja jõuan. See võib küll ülbelt kõlada, aga inimesed peavad teadma, et oma mõttejõuga ja raske tööga on absoluutselt KÕIK siin maailmas võimalik.

Milliseks isiksuseks oled oma arust nende USAs veedetud aastate jooksul välja kujunenud?
Need paar aastat siin on kindlasti olnud kõige raskemad ja üksikumad aastad mu elus. Aga olen muutunud targemaks, rahulikumaks ja enesekindlamaks. Ja kindlasti õnnelikumaks.

Tunnen, et saan siin vabalt hingata ja olla nii kreisi kui tahan, ilma, et keegi arvustaks ja igal sammul maha teeks.

Kui kuulus sa USAs oled? Kas inimesed tunnevad sind tänaval juba ära?
Vahel harva tunnevad.

Millised on kõige kuulsamad inimesed keda oled näinud või kellega rääkinud :)?
Ma ei tea, Hollywood on nii väike, siin on tavaliselt toidupoes vähemalt kolm staari. Keegi ei pööra erilist tähelepanu. Või vähemalt teesklevad et nad ei pööra tähelepanu. Päris Hiltonit nägin ükskord. Ta oli nii väike päris elus.

Kui palju peab pingutama, et jõuda oma tegudega Ameerikasse? Mul on ka selline unistus. Kas piisab ainult tahtejõust või on midagi muud, mida peab jälgima? Läbi «Superstaari» saate ma ei tahaks seda teha. Kuidas võiks silma paista muud moodi? Tahaks juba asjatundja nõuannet, kui selline võimalus on antud ;).
Olulisem, kui miski muu, on uskuda iseendasse. Kõlab küll äraleierdatult, aga mõtte jõud on piiritu.

Usu, unista, tööta nii palju kui suudad ja mäleta, et suured asjad võtavad kaua aega. Iga kiire edu võtab kümme aastat aega.Tee mäe tippu on palju raskem kui tee allamäge, aga vaade mäe tipust on seda väärt.

Tänapäeval peab artist olema mitte ainult laulja, vaid ka laulukirjutaja, produtsent, arvutifriik, iseenda promoja ja arukas ärimees/naine... aga see tuleb hiljem. Kõigepealt tuleb unistama õppida. Nii et iga keharakuga tunned lõpptulemust juba viis aastat ette.


Kas sind huvitab Eestis toimuv (poliitika, sport, kultuur, muud sündmused)? Hoiad end kursis?
Jah, koguaeg käin eesti veebilehtedel. Mulle meeldib eesti kõmuajakirjandus. Nii piinlik :D.

Lugesin kusagilt, et sa ei ole rahul sellega, kust sa pärit oled. Kas see vastab tõele?
Ma olen väga rahul. See tegi mind selleks, kes ma täna olen.

Kas sa ka igatsed eesti elu või sa ei tahakski siia enam tagasi tulla?
Loodust igatsen. Pere igatsen. Üldist mentaliteeti ja halli taevast ei igatse üldse.
Kunagi oleks lahe omada mingit suvekodu kusagil väikse saare peal mere ääres.

Ma käin pidevalt kinnisvara.ee-s ja vaatan neid lagunenud vanu mõisahooneid ja kivimaju:). Midagi sellist tahaks oma kätega renoveerida.

Kuidas ameeriklased sinusse suhtuvad? Mida nad Eestist arvavad?
Oooo... Estonia :D. See on nende jaoks nii eksootiline. Meie aktsent on nende jaoks nii eksootiline. Laulan alati nimelt topeltaktsendiga, sest ei taha oma eestlust kaotada.

Ja sõpradele räägin koguaeg Eesti loodusest ja Pangodi maakodu saunast. Nad tahavad kõik kangesti minuga Eestisse tulla.

Kas sul on vahest tunne, et n-ö väliseestlased oma 1,4 miljonilise kodumaaga ongi nagu mingi salajane rahvus?
Jaa :). Ja meie keel on väga eriline. Inimesed kuulevad seda ja ütlevad, et see kõlab nagu haldjakeel. Ma usungi, et meie keel on haldjate keel. Vaata kasvõi meie metsi ja vanu usundeid. Meie vereliin on väga vana. Ma olen selle üle uhke.

Aga jah, salajane rahvus oleme me küll. Ma ju isegi ühes laulus plaadi peal kirjutan, et «olen salajasest Eestist, keegi ei tea, kus see asub» :D.

Millest kõige enam Ameerikas olles puudust tunned?
Saunast, perekonnast ja eesti sõpradest.


Kerli, kes on need inimesed, kellele saad 24/7 toetuda? Kas oled ka USAs leidnud selliseid inimesi, kes sind mitte kunagi ei reedaks?
Ema, õde, täditütar ja kõik lähedasemad sugulased ja eesti sõbrad. USAs olen ka vist lõpuks leidnud inimesi, keda saan sajaprotsendiliselt usaldada.

Alguses oli siin väga raske. Eestis tead, et kui keegi on su sõber, siis ta on su sõber. Los Angeleses tahavad kõik üksteise arvelt kuulsamaks, rikkamaks ja ilusamaks saada.

Kellega sa koos elad Ameerikas?
Kahe kuu pärast kolime oma majja koos moedisainerist sõbranna Eme'ga ja bassimängijast Scottiga.

Kas sa oled abielus või on sul poiss-sõber?
Ei. Viimasel ajal on nii kiire, et kellegi jaoks aega leida ja hea tüdruksõber olla on praktiliselt võimatu.

Ole hea räägi natuke oma sõbrast Zero'st. Millise iseloomuga ta on?
Mu koer Zero on täielik paharett. Pissib põrandale ja närib katki kõik, mis ta teele jääb. Aga ta on väga armas ka. Öösel ma teda voodisse ei lase. Aga ta teab, et kohe kui ma silmad lahti teen, võib ta tulla. Ja siis me lesime tund aega ja vaatame üksteisele õndsalt otsa.

Kuidas erinevad USA mehed meie omadest?
Ei erine. Inimesed on igal pool ühesugused.

Millal sa Elvasse tuled :)?
Nii ruttu kui võimalik :).

Mis on sinu lemmiklinn nii palju kui maailmas reisinud oled?
Meeldib grunge sünnilinn Seattle ja San Francisco. Kõige lemmikum on Pangodi maakodu :P!

Kui palju sul on aega šopata ja millistes poodides siis?
Šopata mulle üldse tegelikult ei meeldi. Kuna pean töö pärast alati väljanägemise nimel pingutama ja kostüüme välja mõtlema, siis tavaelus kannan hästi lihtsaid särke ja teksaseid.

Riided on Ameerikas viis korda odavamad kui Eestis muide. Ma sain Tartu Kaubamajas eelmiste jõulude ajal suht šoki.

Tavaliselt püüan rahaga kokkuhoidlikult ümber käia ja kui midagi ostan, siis pigem kivimeid, õlisid ja muud sellist maagilist kraami :).


Mis on su ilu saladused? Kasutad sa ka isepruunistavaid tooteid? Kui kaua aega sul meikimisega ja riietumisega läheb?
Tavaelus ei meigi ja ei isepruunista. Aga kui töötan, siis jah, kasutan isepruunistavaid kreeme. Meik võtab nii pool tundi kuni tund ja juuksed sama kaua. Üritan need alati ise teha, sest mulle ei meeldi, kui inimesed katsuvad igalt poolt ja kädistavad ümberringi :).

Kuidas end vormis hoiad? Kas jälgid kaalu? Mida arvad üldse dieedipidamisest?
Ma arvan, et dieet peaks olema rohkem tervise huvides, mitte et tselluliit ei tuleks. See kehakultus jätab mind suhteliselt külmaks. Üritan saasta mitte näost sisse ajada selleks, et meel püsiks selge.

Kas Ameerika tüdrukud hoolitsevad enda välimuse eest rohkem kui Eesti tüdrukud?
Ei. Hollywoodis on jah väga palju ilueedisid, aga muidu üldiselt ma ei usu, et kusagil mujal maailmas naised nii suurt hoolt kannavad oma välimuse eest, kui Eestis. Ilus vaadata. Ega Eesti naiste ilu ilmaasjata nii kuulus pole.

Räägi oma tätoveeringutest :).
Mul on neid nüüd kokku viis. Esimene on hieroglüüf kaela peal, mis tähendab muusikat. See oli 16. sünnipäeva kink emalt. Ma arvan, et ta on ikka veel natuke vihane, et selle mul teha lasi :D.

Teine on üks täht jala peal, mille lasin teha siis, kui keegi mu südame murdis, aga olen talle tänulik, sest hakkasin iseennast lõpuks armastama.

Kolmas on liblikas käe peal. Selle tegi Dimon ja see sümboliseerib elamist üks päev korraga. Lubasin endale, et ei lahku iialgi armastatud inimese juurest ilma, ta teaks, kui väga ma teda armastan. Ükskord ma murdsin enda lubadust ja sattusin samal päeval autoõnnetusse. Nii et inglid hoiatasid oma sõnade söömise eest.

Neljas ja viies on ladinakeelsed kirjad käte peal. Need on mu lemmiktätoveeringud. Mul oli see mõte juba mitu aastat, aga tahtsin oodata, kuni ma vaimselt valmis olen.
Parem käsi on käsi, mida ulatan inimestele, millega teretan, millega puudutan – see ütleb «inimrassi sõber».
Vasak käsi on südamekäsi. Sellega võtan informatsiooni vastu, sellega kogun inspiratsiooni – see ütleb «jumala teener».

Need viimased tätoveeringud aitavad mul mõista, et olen lihtsalt kanal inspiratsioonile ja toon seda inimestele. Nad aitavad mul ego unustada ja mäletada, et olen tähtsusetu ja samas tähtis nagu iga murulible, loom ja inimene. Sest kõik koos moodustame me täiusliku maailma.


Milline on sinu tüüpiline hommik? Kohvi? Pikk lebotamine voodis?
Ma unistan sellest! Praegu pole mul mitu nädalat olnud ühtegi vaba päeva. Töötan tavaliselt nii 15 tundi päevas.

Kas sulle maitsevad Ameerikas müüdavad kaneelimaitselised nätsud/ hommikuhelbed/ hambaniit :)? Minu jaoks olid need ülinämmad :)!!!
Kaneel on siin jah populaarne, mulle ei meeldi üldse. Vanaema kaneelisaiad meeldivad :).

Millest tuleb sinu hüüdnimi Nazu?
Nazu panid mulle mu sõbrad. Nasu tähendab soome keeles vist seda väiksest roosat notsut «Karupoeg Puhh’ist». Ja siis mu sõbrad muutsid seda natuke ja hakkasin mind Nazuks kutsuma. Mul olid kunagi ju roosad juuksed ja kõik roosad asjad.

Mis keeles sa tavaliselt mõtled:D? Eesti või inglise?
Inglise keeles. Kui Eestisse tulen, siis võtab paar päeva aega ja hakkan jälle eesti keeles mõtlema. Näiteks nendele esimestele intervjuu küsimustele oli nii raske vastata, sõnad olid kõik kurgus kinni, aga nüüd lõpupoole läheb ladusamalt :).

Kas Sa oled õnnelik inimene?
Ma olen väga õnnelik inimene. Arvan, et õnn on see, kui oskad olla tänulik selle eest, mis sul on.