Anna-Maria Galojan: mina pole tellinud Katrin Siska kohta laimulugu

Selle nädala Kroonika kirjutab, et Katrin Siska kiusab Linadakivi Kultuurikeskuses jälle eakaid ega lase neil enam tasuta kinos käia. Nimelt olevat kinoinimene Linda Ümera pahane, et sotsiaalprojektina näidatavatele filmidele on kriips peale tõmmatud.

Katrin Siska sõnul on tegu aga väljamõeldisega, sest alles kevadel korraldas ta koostöös Vene Suursaatkonnaga  filminädalat, kus kõik huvilised said tasuta vene kvaliteetfilme vaadata. Samuti plaanivat Siska enda sõnul peagi koos Ümeraga järjekordse filminädala korraldada. Pikemalt loe SIIT.

Katrin kahtlustab Publikule antud intervjuus, et kogu laimu taga on hoopis poliitik Anna-Maria Galojan, kel miskipärast Siska hambus. Siska väidab, et sai ühelt inimeselt täiesti juhuslikult vihje, et Galojan olla tema peale hästi kade ja tahtvat Lindakivi direktrissile iga hinna eest juba pikemat aega mingit jama keerata.

Elu24 uuris hetkel väljaandes Baltic News Ltd./The Baltic Times töötavalt noorpoliitik Anna-Maria Galojanilt, kas antud väide peab paika.
 

Anna-Maria, miks Katrin Siska usub, et just Sina tema kohta Kroonikasse laimuloo lekitasid?

Ma ei tunne Siskat. Meil on erinevad eesmärgid ja väärtused. Mina olen politoloog, kes tegeleb poliitilise analüüsiga välis- ja energeetika alal.

Samuti on meil Siskaga väga erinevad suhtlusringkonnad, kuid oma suureks üllatuseks osutusin siiski tema agressiivse ja äärmiselt arrogantse rünnaku sihtmärgiks tema one-shote portaalis, mis oli spetsiaalset selleks puhuks avatud.

Ausalt, ma ei tea, mis tal seal Lindakivis toimub sibulalaada, bridžiklubi- ja vanavanemate üritustega, kuid Lindakivis on alati näidatud enne Siska tööleasumist sotsiaalkino. Vaata SIIT.

Miks pidi Siska sel teemal siis Kroonikat eksitama?

Mis eesmärgiga..., ma ei tea. Minu ainus lause seisnes selles, et kui Kroonika ajakirjanik Liilit Kirss küsis minu käest, et kas sotsiaalkino eestvedaja Linda Ümera valetab või mitte, et Lindakivis on varem on olnud tasuta kinoõhtuid, siis mina kinnitasin vaid Linda sõnu, et loomulikult on olnud.

On äärmiselt kahju, et sellise põhjendamatu ja irratsionaalse käitumisega preili Siska heidab varju kõikidele oma töökaaslastele.

Mul on siiralt temast kahju ja ma loodan, et kui ta tahab jätkata tööd avaliku elu tegelasena ja ametnikuna, siis ta mõistab, et peab olema tolerantsem, mõistvam, inimsõbralikum ja saama lahti oma paranoiadest, mis näivad, Publiku artiklit lugedes, teda pidevalt kummitavat.
 
Ja nagu ütles Aristoteles, et eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu. Vanavanemate päev, sibulalaat, nüüd sotsiaalkino, kaua veel? Siiski loodan, et Siska tuleb mõistusele ja hindab edaspidi oma käitumist kainelt. Lõppude lõpuks  Lindakivi keskus peaks eksisteerima inimeste hüvanguks, mitte vastupidi!
 

Rääkisid ka midagi Siska vastavatud põnevast blogist,kus Kroonikat ja ka Sind korralikult sarjatakse?

Tõepoolest avas Siska peale Kroonikas ilmunud artiklit oma blogi http://katrin-siska.blogspot.com/, kud suures hirmus vist kaotada oma töö,  kustutas ja muutis täna oma blogi sisu. Kas pole naljakas? Õnneks salvestasin tema laimu enne, kui see argpüks muutis seda lehekülge.

Veel eile Katrin Siska blogis üleval rippunud tekst oli järgmine:

Sellest, kuidas valelik Liilit Kirss Kroonikasse Katrin Siskast laimujutukese vorpis!

Neljapäeva lõuna paiku helistas mulle Kroonikast Liilit Kirss ja kasutades oma tekstis ohtralt (sõbrannat mängides) selliseid sõnu nagu «kullake» ja «kallikev», tegi juttu mingisugusest Lindakivi kultuurikeskuse sotsiaalkinost ja sellest, et miks seda enam ei toimi, kogu teksti võimalikult ebameeldivalt serveerides. Mõistsin kohe, et see on jabur jutt ja et keegi on midagi päris halba minu kohta välja mõelnud ja palusin küsimused meilile saata.

Hilisõhtul kirjutasin pikalt-laialt vastuseid nii sotsiaalkino, kui ka oma tegemiste kohta kultuurikeskuses Lindakivi. Probleem sotsiaalkino kohta seisnes siis Liliti sõnul selles, et ühtede vene naiste sõnul näidati tasuta filme ja enam mitte. Seletasin talle, et korraldasin Lindakivis sel aastal tasuta kvaliteetfilmide nädala kevadel ning plaanin seda teha ka algaval aastal. Ma tõesti ei mõistnud, mida ta ajab.

Kätte jõudis reede õhtu ning Liilit helistab mulle vahetult enne ajakirja trükkiandmist, et artiklit ette lugeda. Juba pealkiri on sedavõrd mind mahategev, et ma segasin talle lugemise ajal vahele, et mis kuradi jama see veel on?

Mingisugust filmitüli meil Lindakivis filmiguru Linda Ümeraga polnud, pigem jäi lihtsalt filminädal olemata Linda hajameelse suhtumise tõttu, mis on kunstiinimeste puhul loomulik ja mind see ei häirinud, sest meil on küll ja küll projekte, millega tegeleda. Kuid Liilit pani sellegipoolest oma loo pealkirjaks «Filmitüli Lindakivis» või midagi sellist. Haige värk!

Liilit käskis ülbelt mul lõpuni kuulata, mida ka tegin, kuid siis palusin tal see jama ära lõpetada ning küsisin otse, et miks ta minu kohta laimavat valejuttu trükki anda tahab, kas keegi maksis kinni?

Seepeale hakkas Liilit kokutama ja rääkis välja: «Tegelikult oli asi niimoodi, et ühel üritusel rääkisin ma Anna-Maria Galojaniga kaks tundi juttu ja ta hakkas rääkima hästi palju negatiivset Lindakivist ja sinust.»

Ütlesin vahele, et ma ei tunne Galojani ja pole teda meie keskuses näinud ning mida ta siis minust rääkis? Et ühesõnaga mingite vene tädikestega polnudki Liilit suhelnud sotsiaalse kino kohta, ka Linda Ümeralt ta tüli kohta midagi ei kuulnud, vestles ainult Galojaniga, kes mind igast nurgast maha tegi. Puhas eestimaalase väljakannatamatu kadedus!

Kui Liilit kõik Galojani käest kuuldud väljamõeldud õudused minust mulle ette kandis, hakkasin ma Liilitiga riidlema, et kas Galojan tellis selle loo. Aga see on ju valejutt ja tulgu ta ise meie kultuurikeskusesse vaatama, kui mõnus õhkkond seal tänu minu positiivsele, väsimatule, loomingulisele ja energilisele tööstiilile on!

Liilit ulatas minu pahandava kõnega tel.toru vahepeal oma ajakirjanikest kolleegidele Jaanus Hämarsoole ja Meelis Kapstasele, kellega ma samuti riidlesin, et miks nad minu kohta välja mõeldud negatiivset jama trükki anda tahavad, mille peale üks neist püüdis koos Liilitiga väita, et see on ju naljakas ja teine ulatas ehmunult toru kiiresti tagasi Liilitile.

Palusin veelkord valjuhäälselt meie kodusesse Lindakivisse vähemalt korragi külla tulla, kuid Liilit muidugi ei vaevunud lubadusi andma, sest teadagi on mugavam Kroonika kulunud kontoritoolil oma tagumikku soojendades pastakast ja Galojani-suguste illusioonide järgi lugusid välja imeda kui ise kohapeal asja uurimas käia nii nagu seda TÕELISED ajakirjanikud teevad – kontrollivad fakte ja ei valeta oma ütlustes, mille tagamaad teavad tihtipeale vaid vähesed ning paljud lugejad kipuvad trükimustal lugusid uskuma!

Minu telefonikõne Liiliti ja paari Kroonika ajakirjanikuga lõppes lausega, et nad peavad nüüd selle artikli trükki saatma...

Teen siinohal meie kirjavahetusest copy-paste, kust nähtub Liiliti totter väljamõeldud jutt vene tädikestest ja mingist meedia-Katariinast ning minu kiri, millest Liilit vastu tahtmist vaid paari rida kasutas, kuna kõik minu toimetamised Lindakivis ja tegelikkuses on äärmiselt positiivsed, kuid Lilitil oli ju kange soov Katrin Siskast üks võimalikult halb lugu teha!

Liililt kirjavigaderohke kiri mulle:

Meie poole pöördusid kaks vene keelt kõnelevat naisterahvast ja palusid kirjutada ning uurida, miks ei tööta alates selle aasta kevadest nende lemmik ja veetmis koht Lindakivis sotsiaalne kino. Prouad olid asja ka omal käel uurinud ja leidnud, et kõiges on süüdi Katariina nimeline noor naine, keda peaks hästi tundma eesti meedia.

Pöördusime selles teemas Linda Ümera poole, kes lahkelt vastas meie kommentaaridele ning kinnitas, et tõepoolest ei ole peale kevadist jõudude vahetumist sotsiaalne kino enam Lindakivisse oodatud. Küll aga kinnitas ta, et teil on ühisprojektina tulemas festival, mis koosneb peamiselt vanematest vene filmidest.

http://katrin-siska.blogspot.com/

Miks Katrin Siska üllitis vaid ühe päeva tema blogis üleval rippus?

Kardan, et Siska kartis homme hommikuks töötuks jääda.