«Meie Euroopas»: kannatlikud sõsarad jõudsid Marbellas kaugele

Päikeserannikul elavad maaklerid on Eestist ära olnud juba üle kümne aasta ning nad ei suuda lahkuda suurepärase kliima ja kohalike elustiili pärast.

Õed satuvad tavaliselt lõpuks samasse kohta, Liivia meelitas Merikese kodumaalt ära ning Merike meelitas Liivia kinnisvarafirmasse.

Naiste sõnul on juhtunud, et inimene astub tänavalt büroosse sisse, plätad jalas, ning järgmine päev juba kirjutatakse lepingule alla.

Nad rääkisid, et viimasel ajal võib sageli sealsetes söögikohtades näha eestlastest ettekandjaid ning oma inimesi on alati tore kohata.

Praktiliselt iga nädal korraldavad õed Eesti tüdrukute õhtuid.

«Ei mõelnud kunagi, et võiksin mujal maal elada,» tunnistas Liivia, kelle tütar käib Hispaanias koolis.

Õed on kohanud seal eestlasi, kes läksid välismaa eluga ummikusse ning suundusid koju tagasi: «Võib sattuda valede inimeste hulka või ei osata ööeluga piiri pidada.» Loomulikult võib sama juhtuda ka mujal maailmas.

Alguses oli neilgi probleeme: «Usaldasime liiga palju inimesi, keda poleks pidanud usaldama.»

Liivia sõnul oli kõige raskem kohaneda teistsuguse ellusuhtumise ja tööstiiliga - lõunamaalased pole näiteks kuigi agarad kellaaegadest kinni pidama.

Marbellas elab suhteliselt rahvusvaheline seltskond ning on üsna kerge end kodus tunda. Tuleb vaid mõista, et absoluutselt kõik võtab kaua aega. «Kannatust meil on ja sellega oleme kaugele jõudnud,» naersid õed.

Hispaania plussiks Eesti ees on loomulikult päike ning rõõmsad inimesed, kellest enamik üritab töötada selleks, et elada, mitte vastupidi.

Kinnisvaraäri on samuti Maarjamaal teistmoodi. Kui Eestis tuleb näidata kortereid korrusmajades, siis Marebellas näitad ja müüd vaadet. «Eestis on hallim ja tõsisem, aga äri käib konkreetsemalt ja tähtaegadest peetakse kinni.»

Õed külastavad aastas korra või kaks kodumaad ning see tekitab neile alati hea tunde.

Liivia ja Merike ei avaldanud, kas on välismaal ka jõukaks saanud, kuid kinnitasid, et sisemiselt on rikkamaks saanud küll.