Maailma ühe juhtiva astrofüüsiku, Cambridge´i ülikooli teadlase Stephen Hawkingi sõnul on «paradiis muinasjutt neile inimestele, kes kardavad pimedust».
Stephen Hawking: paradiis on muinasjutt inimestele, kes kardavad pimedust
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
16. mai 2011, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
69-aastane teadlane, kelle diagnoositi 21-aastaselt parandamatu haigus amüotroofiline lateraalskleroos, ei karda enda sõnul surma, kirjutab The Telegraph.
Arstid arvasid üsna pärast haiguse diagnoosi panemist, et Hawking ei ela kuigi kaua.
Kuid ta on üsna vanaks elanud ning tema sõnul on ta elu nauditav.
Hawking andis Briti ajakirjanikele intervjuu surma teemal.
Tema sõnul ei ole pärast surma mitte midagi, selle pärast tasuks Maal olemise ajal võtta kõigest maksimum.
«Olen viimased 49 aastat elanud koos surmaennustusega. Ma ei karda surma, kuid ma ei kiirusta ka maisest elust lahkuma. Mul on veel nii palju ära teha. Minu jaoks on aju nagu arvuti, mis vananedes lakkab lihtsalt töötamast. Katki läinud arvutite jaoks ei ole paradiisi ja seda ei ole ka inimeste jaoks. Paradiis on muinasjutt inimestele, kes kardavad pimedust,» on Hawkingi seisukoht.
Hawking esitas Londonis Google Zeitgeist konverentsil esinedes küsimuse: «Miks me oleme siin?».
Ta vastas, et kõige taga on varajase universumi kvantosakesed, milles tekkisid galaktikad, tähed ning lõpuks ka elualged.
Hawking on veendunud, et jumalat kui kõiksuse loojat ei eksisteeri. Selle asemel on kosmilised jõud.
«Küsimus on selles, kas tõesti jumal mõtles välja universumi ja seda põhjusel, millest me aru ei saa või põhineb kõik teadusel? Kaldun arvama, et viimasel,» lausus teadlane.
Hawking kirjutas oma raamatus «The Grand Design», et mitte ühegi jumaliku jõu abil ei ole võimalik selgitada universumi teket ja toimimist.
Selle tõttu sattus ta kirikutegelaste kriitika alla.