Vana-Rooma laeval oli akvaarium?

Laevajäänused leiti Itaaliast Grado rannast kümne kilomeetri kauguselt, kirjutab Live Science.

Uurijate sõnul pärineb 16,5 meetri pikkune laev teisest sajandi keskelt pKr. Tegemist oli kaubalaevaga, millel oli umbes 600 amforat, mis sisaldasid sardiine, soolatud makrelle ja teisi kalatooteid.

Kuid laevalt leiti veel midagi kummalist. Selle kiiliu juures oli pliist toru, mille pikkus oli 1,3 meetrit ning läbimõõt seitse sentimeetrit. Uurijatel tekkis küsimus, milleks see toru vajalik oli.

Uurijad oletavad, et toru oli ühendatud pumbaga, mille abil merevett pardal olnud kalatanki ehk vivarium´isse pumbati.

«Oletada võib, et laeva pardal oli midagi akvaariumi sarnast, kus hoiti elavaid kalu. Et kalad ellu jääksid, vaiasid nad pidevalt hapnikurikast merevett. Seda pumbati toru abil. Vesi vaheldus selles akvaariumis pidevalt,» arvasid uurijad.

Enne külmutamise leiutamist saadi kalu säilitada vaid kuivatades või soolates.

«Meie leid lubab oletada, et kalu säilitati ka sellistes akvaariumides ning neid oli võimalik transportida kaugele,» sõnas Veneetsia Ca´Foscai ülikooli arheoloog Carlo Beltrame.

Mitmetes iidsetes tekstides on viiteid, et roomlased transportisid laevadega elusaid kalu.

Näiteks Rooma ajaloolase Plinius Vanema tekstis seisab, et Mustast merest pärit kalad jõudsid elusana Napolisse.

Vivarium asus laeva masti juures. Selle suurus oli 3,5 meetrit korda kaks meetrit korda üks meeter. Selle mahtuvus oli umbes seitse kuupmeetrit.

Arheoloogide arvates võis sellesse akvaariumi mahtuda 200 kilogrammi eluskalu.

Uurijad lisasid, et leiukohast Gradost vaid paari laevsõidutunni kaugusel Istria rannikult on leitud palju vivarium`eid, kus elusaid mereloomi hoiti. Laevadelt võidi need sinna viia ja sealt edasi turgudele.

Arheoloogide sõnul on iidsete akvaariumide kohta vähe arheoloogilist tõendusmaterjali. Järgmisena on neil plaanis ehitada laeval olnud akvaariumi koopia ning uurida, kuidas see töötab.